Kunda jõega seotud olulised kaitsemeetmed Kunda jõe hoiualal ja Sirtsi looduskaitsealal.
Töö eesmärgiks oli vastavalt lähteülesandele kaardistada Keila jõe ning selle lisajõgede ja alates 8 km 2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgaladel olevate reostus allikate koormuse mõju Keila jõe valgalal. Tegemist on pilootprojektiga, mille tulemusena valmivat koormuse hindamise metoodikat on kavas kasutada ka ülejäänud mitteheas seisundis olevate veekogude valgaladel tekkiva...
2026. aasta kevad jagas soojuselt kolmandat kohta, ületades pikaajalist keskmist (1991-2020) 1,6 °C võrra.
Uuringus kaardistati maa- ja mullakasutuse poliitika juhtimise võimalused erinevatel valitsemistasanditel (riik, kohalikud omavalitsused, maaomanikud ja kasutajad) ning anti ülevaade Eesti õigusraamistikust.
Sellelt lehelt leiad infot keskkonnakaitseluba omavate paiksete heiteallikate aastaste heitkoguste ning kasutatud kütuste kohta. Järgnevalt toodud visualiseeritud töölaudade abil on võimalik heitkoguste andmeid otsida mitmete parameetrite järgi (aasta, maakond, kohalik omavalitsus, käitaja, tegevus, kasutatud kütus).
Analüüsi käigus teostati Pärnu rannikujaama ja Sauga meteoroloogiajaama õhutemperatuuri, sademete, õhuniiskuse, keskmise ja maksimaalse tuule kiiruse ning tuule suuna andmeanalüüs.
Käesoleva töö eesmärk oli hinnata korduva kõrgveetaseme poolt mõjutatud rannikualasid ning määratleda korduva suurveega alad sisemaal.
Töö koostati IV perioodi veemajanduskavade (2028–2033) koostamise toetamiseks. Tulemusi kasutatakse veemajanduskavade meetmeprogrammis paisudega seotud meetmete ja tegevuste prioriseerimisel.
Maikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 MW.
2026. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2025. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.