Asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks potentsiaalsete alade kaardistus.

Vääriselupaiga Eesti kontseptsiooni väljatöötajad määratlesid vääriselupaika kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.

1999-2002 tehtud vääriselupaikade inventuuri ning EMKAV projekti lõpptulemusena inventeeriti Eestis 20 655 ha VEPi, tükiarvuga 7212.

Analüüs, mis koondab ja hindab rahvusvahelist teaduskirjandust tuulegeneraatorite võimalike tervisemõjude kohta.

Keskkonnaagentuuri vast valminud taastuvenergia kaardirakendus annab tervikliku ülevaate Eestis paiknevatest taastuvenergeetikaga seotud rajatistest ja liitumisvõimsustest.

Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.

Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2024. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel. Metsaseire eesmärk on metsade ja metsamuldade seisundi ning aineringe jälgimine.

Tegemist on 15. väljaandega aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilisest seirevõrgust, meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne. Samuti ei puudu seegi kord kokkuvõte möödunud aasta ilmast ja ilmaelust maailmas ning rahvusvahelisest koostööst meteoroloogia vallas.

Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2024. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused. Antakse ka ülevaade seirevõrgu hetkeseisust, rekorditest ja tähtsamatest aastat iseloomustanud sündmustest.