Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.

Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.

Soomaa on tuntud oma viienda aastaaja poolest, kus varakevadel esineb periood, kui suurvee tõttu ujutavad jõed üle madalad alad ja metsad, muutes piirkonna ligipääsetavaks vaid paadiga. Kuigi üleujutused võivad teatud piirkondades palju kahju teha, tullakse Soomaale just suurvee ajaks, et looduse ilu nautida. Vaata avaandmete kasutusloost täpsemalt, millal on statistika kohaselt parim aeg Soomaad...

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Ülevaade Eesti ökosüsteemide seisundist, surveteguritest ja leevendusmeetmetest.

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Keskkonnaülevaate kolmas osa annab ülevaate jäätmetekkest ja ringmajandusest Eestis.

Kaugseireandmetel põhinev üleujutuste kaart mereranniku ning suuremate järvede ning jõgede luhaalade kohta.

Siin on välja toodud kuuse-kooreüraskite seire tulemused RMK feromoonpüüniste põhjal. Andmed on alates 23. aprillist 2024 ja uuendatakse kord nädalas.

Ülevaatlikud andmed jäätmeliikide ja ladestamise kohta, sh riiklik statistika ja viited õigusaktidele abimaterjalid KOV-idele.

Seismilise seire eesmärk on jälgida ja analüüsida Eestis ja selle lähialadel toimuvaid maavärinaid ja muid maakoores esinevaid liikumisi. Selleks kasutatakse mitmeid seismojaamu üle Eesti ning andmeid ka naaberriikide jaamadest. Seire aitab mõista seismilise aktiivsuse mustreid ja teavitada avalikkust võimalike sündmuste taustast.