Lenduvad orgaanilised ühendid koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse ning võivad põhjustada limaskesta ärritusi. Veerand sajandi jooksul on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud rohkem kui poole võrra. Eesti on 2023. a seisuga täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise aastateks 2020-2029 seatud eesmärgi.

Lämmastikoksiidid põhjustavad happevihmade teket ning koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse. Lämmastikoksiidide heide, mis peamiselt pärineb energia- ja transpordisekorist, on vähenenud rohkem kui poole võrra (1990datest). Eesti on viimastele ametlikele andmetele tuginedes täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise eesmärgid.

Kasvuhoonegaasid põhjustavad kliimamuutusi sealhulgas ekstreemseid ilmastikunähtuseid. Kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel kümnenditel olnud langustrendis, kuid kliimamuutuste leevendamiseks tuleb leida veel võimalusi heitkoguste vähendamiseks, näiteks kasutades rohkem taastuvenergia võimalusi.

2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.

Analüüsides antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Ära on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega.

Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused. Lähiaastate jooksul ei ole oodata leviku aeglustumist. Seetõttu tuleb suurt tähelepanu pöörata kuuse ja kuuse segapuistute tervislikule seisundile. Varajaselt tuvastatud üraskikahjustuse korral, kui puit pole veel kuivanud, saab seda võtta kasutusele kestustoodete valmistamiseks...