Lumeks nimetatakse tahkeid sademeid, mis koosnevad jääkristallidest või nende kogumitest – helvestest. Lumi tekib pilvedes ning talvel ei lase külm õhk peamiselt atmosfääri frontidel tekkivatest pilvedest alla langevaid jääkristalle ja lumehelbeid sulada ning need jõuavad maapinnani.
Lumesadude tagajärjel tekib maapinnale lumekiht, mida nimetatakse lumikatteks. Eesti asub piirkonnas, kus lumikate võib väikesel territooriumil olla väga erinev ning erineda aastati suurel määral. Erinevused on eriti suured Lääne-Eesti merelise ja Ida-Eesti kontinentaalse kliimavaldkonna vahel. Kõige varem tekib püsiv lumikate Haanja, seejärel Otepää ja Pandivere kõrgustikul ja Kirde-Eestis, keskmiselt detsembri esimesel dekaadil.
Üks olulisemaid lume omadusi on tihedus?. Lume sees on jääkristallide vahel palju õhku, mistõttu lume tihedus on nii vee kui ka jää tihedusest tunduvalt väiksem. Lörtsina sadanud lume tihedus on märgatavalt suurem kui külma ilmaga sadanud lumel.
Lume veevaru all mõeldakse veekihi paksust millimeetrites, mis tekiks horisontaalsele ja vett mitteläbilaskvale aluspinnale siis, kui selle kohal asuv lumi täielikult sulaks. Lume veevaru arvutatakse lumekihi paksuse ja tiheduse korrutisena.
Meie aladel on lume sulamise peamiseks põhjuseks soojad õhuvoolud. Nende toimel sulab kevadel üle poole lumest, päikesekiirgus sulatab umbes kolmandiku. Vihmade tagajärjel sulab lund vähem, sest soojushulk, mis antakse vihmaveelt lumele, on väike. Kui aga vihmavee temperatuur on kõrge ja vihma sajab koos tugeva sooja tuulega, on vihma lund sulatav mõju märgatav. Lume sulamisel võib sinna koguneda vett. Kui vedela vee kogus sulavas lumes ületab kaaluliselt 3-20 %, ei suuda lumi enam vett kinni hoida ja see hakkab voolama.
Kui kiiresti lumi sulab? Lume sulamise mudelid näitavad, et ööpäevas võib sulada lumekogus, mis on võrdväärne 5-8 cm paksuse veekihiga. Märja lume korral vastab see umbes 20 cm paksusele lumele. Siiski on soojale kevadele tüüpiline, et sulavett tekib ööpäevas 2-3 cm, s.t. sulab 5-8 cm lund. Sooja kevade korral kulub lume sulamisele ainult 2-5 päeva, lumerohke külma talve järel võib see aga kesta 40-60 päeva. Valdaval osal Eesti territooriumist lõpeb lume sulamine enamasti märtsi lõpul või aprilli esimestel päevadel. Lumerohkel talvel laguneb püsiv lumikate aprilli teisel poolel, kõrgustikel ja Põhja-Eestis isegi mai algul.
Rohkem informatsiooni lumest leiab Eesti lumikatte teatmikust.
Lume mõõtmisest kirjutab ilmajuttude rubriigis Ain Kallis.
Kuidas arvestada, kas lumekiht on liiga paks või mitte?
Hoonete katused on arvestatud lumekoormusele ca 100 kg/m2. Lumi aga võib olla väga erineva kaaluga. Külmal ajal, st kui õhutemperatuur on alla -7 °C, on lumi kõige kergem. Kergelt, ilma tuisuta katusele sadanud lume kihi paksuseks võiks julgelt lubada 70-80 cm. Aga sama lumi tuisuga tulles muutub palju tihedamaks ning ka raskemaks. Seega peab lubatava kihi paksus olema juba väiksem.
Aga kui õhutemperatuur on juba kõrgem kui -7 °C, siis on lumi ka märjem, tihedam ning kindlasti raskem. Mida soojem on ilm, seda raskem võib olla lumi. Ning seda suurem koormus langeb katusele. Seega tuleks lumekihi paksust oma hoone katusel hinnata väga kriitiliselt.
Veebruarikuu on tavaliselt tuisukuu. Seega võib siis katusele tuisata lühikese ajaga palju lund. Tuisuga tekib lumekuhjatis tavaliselt katuse ühte serva, mis omakorda veelgi suurendab katusele mõjuvat koormust. Õige pea on saabumas märts, mil päike hakkab lund sulatama. Seega muutub lumi vesisemaks ja jäisemaks. Selline lumi on katusele väga ohtlik. Jää kaalub 6-7 korda rohkem kui lumi. Sellega peaks hoone omanik kindlasti arvestama. Mida lamedam, st madalama kaldega on hoone katus, seda suuremat koormust tekitab lumi katusele. Mida vanem on katuse kandekonstruktsioon, seda väiksem on tema vastupanuvõime lisasurvele, see tähendab lume koormusele. Üks või kaks korda talve jooksul katuselt lund maha ajada on tunduvalt odavam kui ehitada uus katus!
Autor: Peeter Arikas, ehitusinsener
Allikas: Meie Maa lisaleht Kodumaja, veebruar/märts 2010