RMK armastatud looduskaamerate hulgas on nüüd ebapärlikarbi kaamera, mis näitab hävimisohus liigi elu oma kodujões. Kaamera aitab tutvustada haruldaste jõekarpide elu-olu laiemale avalikkusele.
Eesti asutused on taas oodatud toetust taotlema üleeuroopalisest LIFE programmist keskkonna-, looduskaitse- ja kliimaprojektide elluviimiseks. Sellel aastal läheb jagamisele 611 miljonit eurot.
Täna, 2. septembril osaleb keskkonnaminister Tõnis Mölder rahvusvahelisel mereprügi ja plastireostuse teemalisel ministrite konverentsil. Konverentsil teevad ministrid avalduse, mille kohaselt soovivad liikuda globaalse kokkuleppe suunas, et merre jõudva prügi hulka vähendada. Mölder võtab konverentsil sõna ministrite avalduse toetuseks.
Eilsel Euroopa Liidu (EL) keskkonnanõukogu istungil Luxembourgis otsisid Euroopa keskkonnaministrid lahendusi ka elektrihinna tõusule. Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul peab heitkogustega kauplemise süsteem olema paindlikum hinna muutuste suhtes.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi tolmeldamisökoloogia töörühm korraldab koostöös maastike elurikkuse töörühma, Tallinna Botaanikaaia ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaiaga konverentsi, millel valdkonna juhtivad teadlased ja praktikud Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist ning Maaelu Teadmuskeskusest räägivad nii rahvusvahelistest kui ka Eestile keskenduvatest...
Kevadel hakkab tänavatel ringlema tervist kahjustav tolm. Keskkonnaministeerium kutsub kevadisel ajal järgima linnapuhastuses hea tava nõudeid ning linnas liikujaid vältima tervise huvides tolmuseid tiheda liiklusega tänavaid.
Üldlämmastiku ja üldfosfori koormuste hinnangud põhinevad Eesti riiklikul seireprogrammil ja ettevõtete veekasutuse aastaaruandluse andmetel ning hinnangud järgivad HELCOM PLC-Water juhiseid ja on teostatud EstModeli seirepõhiste koormushinnangute rakendusega.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib Eesti ühes külastatavamas Toila Oru pargis ellu projekti „Oru park kui näituseruum – teadlikkuse tõstmine keskkonnakaitsest ja rohelisest energiast“.
Toidujäätmete teke elaniku kohta näitab, kui suur kogus toiduaineid muutub jäätmeteks ühe elaniku kohta aasta jooksul. Mõõdik hõlmab toidujäätmeid, mis tekivad toidutarneahela eri etappides, sealhulgas esmatootmises, toidutööstuses ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes). Mõõdik esitatakse kilogrammides elaniku kohta aastas (kg/elanik/a).
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Ebaselge suund" määrati kolme aasta andmete põhjal.
Eestis tekkiva toidujäätmete ja toidukao ning nende tekkepõhjuste uuring viidi läbi kõigis toidutarneahela etappides, sh kodumajapidamistes, toitlustuses, kaubanduses, toidutööstuses ja esmatootmises.