Töö eesmärgiks oli analüüsida poollooduslike koosluste hoolduse mõju päevaliblikate arvukusele ja liigirikkusele.
"Eesti looduse kaitse" on kogumike sari, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti looduskaitse seisust, hinnata nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil seatud sihtide täitmist ja kirjeldada elurikkuse säilimiseks kavandatavaid tulevikusuundumusi.
Eesti maahõive 2023 kaardistuse eesmärgiks on anda ülevaade, kui suur osa Eesti pindalast on erinevate objektide poolt hõivatud. Töö käigus valmisid Microsoft Excelil põhinevad statistika tööriistad ning maahõivet iseloomustavad kaardikihid.
Keskkonnaagentuur võtab osa 30 päeva kaardi väljakutsest (#30DayMapChallenge) ning novembrikuus avaldatakse Keskkonnaportaalis iga päev uus kaart, mis on koostatud keskkonnaandmeid ja kaarte armastavate Keskkonnaagentuuri spetsialistide ning Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse kolleegide poolt.
IRENES projekti raames loodi kaardikihte ja hinnanguid kogu Eesti kohta, mis on hästi kasutatavad planeerimise eesmärgil.
Ilmajutud Keskkonnaagentuuri ekspertidelt. Lisaks kaardilugusid Eesti maakondade kliima kohta.
Vastavalt kliimamuutuste raamkonventsioonile ja Kyoto protokollile on Eesti kohustatud aru andma kasvuhoonegaaside heitkogustest ja sidumisest maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) ja KP LULUCF valdkondades. Heitkogused ja sidumine tuleb hinnata kõigi süsinikuvoogude, sealhulgas ka puistu varises ja mullas akumuleeruva süsiniku osas.
Eestil on alati olnud metsaga tihe side. Metsad mängivad ühiskonnas olulist rolli, pakkudes meile erinevaid ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi, mistõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu metsade ökoloogilise tasakaalu säilimisele.
2007. aastal ilmunud bibliograafia annab ülevaate Eesti ühe tuntuima geofüüsiku professor Heino Toominga töödest. Mahukas, enam kui 600 kirjega ülevaade sisaldab nii H. Toominga kirjutatud raamatuid, toimetatud kogumikke, teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid kui ka käsikirju.
Eesti looduse üheks lahutamatuks osaks on talvine lumikate. Lumikate integreerib endas mitme kuu ilmastikuolud, olles seetõttu heaks kliimamuutuste indikaatoriks. Teatmik pakub kokkuvõtte ja analüüsi Eestis 40 aasta jooksul tehtud lumikatte mõõtmistest ja vaatleb tulemusi mõnest rakenduslikust aspektist.