Pikaajaline töötus tähendab seda, et inimene on töötu rohkem kui 12 kuud. Pikaajaline töötus on üks püsiva vaesuse põhjuseid.

Registreeritud töötute tööle liikumise indikaatori puhul vaadatakse poolaasta jooksul töötuna registreeritud olnud inimeste tööle liikumist sama või järgneva poolaasta jooksul. Aaasta tulemus leitakse kahe poolaasta tulemuste kaalutud keskmisena. Tööle liikumiseks nimetatakse olukorda, kui registreeritud töötul on töötamise registri andmetel tekkinud töösuhe ning ta on järgneva 30 päeva jooksul püsivalt hõives. Seejuures ei ole oluline, et inimene oleks kõik 30 päeva hõives samas asutuses. Lisaks loetakse tööle liikunuks need inimesed, kelle töötuna arvelolek on lõppenud ettevõtluse alustamise toetuse saamise, ettevõtluskonto avamise või FIE või juriidilise isikuna registreerimise tõttu. Mahajäämus on arvutatud Ida-Virumaa ja Eesti registreeritud töötute tööle liikumise määra vahena (protsendipunktides).

*Mõõdiku suuna määramisel kasutati mahajäämust Eesti keskmisest.

Ringlussevõtt tähendab jäätmete ümbertöötlemist nende uuesti kasutuselevõtuks materjalidena. Näiteks plastpakendite jäätmetest saab valmistada mitmesuguseid uusi tooteid nagu pudeleid, karpe, torusid, tekstiile (nt fliismaterjali) ja palju muud.

Jäätmete kogutekke hulka arvestatakse kõikides valdkondades tekkivad jäätmed, sealhulgas näiteks olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed. Kuna Eestis moodustab jäätmetekkes suurima osa põlevkivisektor, kajastatakse andmeid nii koos põlevkivisektoriga kui ka sellest eraldi.

Ringleva materjali määr näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses (uue toormaterjali kasutusest).

Jäätmesektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide tekib peamiselt jäätmete ladestamisest, ilma energia taaskasutuseta põletamisest ja lahtisest põletamisest ning kompostimisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest. 

Materjali jalajälg näitab ressursi koguhulka, mida on vaja elanike tarbitavate kaupade tootmiseks ja teenuste pakkumiseks. See väljendab tarbimise globaalset mõju, hõlmates lisaks siseriiklikult kasutatud ressurssidele ka imporditud kaupade tootmiseks mujal maailmas kasutatud ressursse. 

Ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi töölkäijate osatähtsus näitab inimeste osatähtsust tööga hõivatute seas, kes iga päev kasutavad tööl käimiseks ühistransporti, jalgratast või liiguvad jalgsi.

Ühistranspordi kättesaadavus väljendab elanike osatähtsust erineva teenustaseme piirkondades. Teenustaseme määramisel arvestatakse, kas tegemist on linna-, väikelinna- või maapiirkonnaga ning kui sageli ühistransport teenindab vastavat asustuspiirkonda. Seetõttu näiteks „hea“ teenustase tähendab linnalistes ja maalistes piirkondades erinevat teenuse taset.

Transpordisektori kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab kõiki riigisiseseid transpordiliike: riigisisene lennundus, maanteetransport, raudteetransport, riigisisene laevandus, mobiilsed külmutus- ja kliimaseadmed (F-gaasid), muu transport. Mõõdik ei hõlma elektriautode energia tarbimist, mis arvestatakse elektritootmise kategoorias. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest.