Tänasest jõustunud Euroopa Liidu uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi järgi karmistuvad lähiaastatel reoveepuhastite puhastusnõuded, seirenõuded, suureneb ühiskanalisatsiooniga liitunute hulk ning reoveepuhastussektor liigub energianeutraalsuse suunas.
2024. aasta oli eriliselt soe, päikesepaisteline ja sademeid tuli normist vähem.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.
Valitsus võttis bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks vastu seitsme loodus- ja maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatused, millega kaotatakse looduskaitseliselt mittevajalikud piirangud või asendatakse need vähem halduskoormavatega.
Jõulupühadel ehtis Eesti kodusid ligemale 9000 riigimetsast toodud kuuske.
Tartu loodusmaja kutsub koos Rohelise kooli programmiga kõiki õppeasutusi ja huvilisi osa võtma suurest digitaalsest koristusnädalast!
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 103 looma. Algselt oli see number 90, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks Pärnu-Viljandi ohjamisalal 8 hunti ja Ida-Viru ohjamisalal 5 hunti.
Tänavune detsember oli normist soojem, sajusem ja veidi sombusem. Sadas nii lund, lörtsi kui vihma. Sagedasti esines uduvihma.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 6. jaanuaril toetuse ettevõtetele, et suurendada jäätmete ringlussevõttu. Toetust saab küsida ettevalmistavateks tegevusteks, jäätmete ringlussevõtuks ning andmetega seotud digilahenduste väljatöötamiseks.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.