Eesti mükoloogiaühing valis tänavu juba üheksandat korda aasta seent. Sel korral anti tiitel tervele seeneperekonnale – perekond juurepessule.

Alates 1. maist 2024 kogub Marek Vahula kampaania "Parimad Looduskaitsepalad" raames Eesti parimaid looduskaitselugusid.

Pärast esmaseid väärteomenetluse käigus tehtud toiminguid selgus, et Umbusi jõe reostus on osutunud esialgu hinnatust suuremaks. Kuna keskkonda on kahjustatud olulisel määral, alustas Keskkonnaamet reostuse allika ja põhjuste väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse ja seda juhib Lõuna…

Paljud Euroopa riigid seisavad taas silmitsi laastavate kuumalainete, põua ja muude äärmuslike ilmastikunähtustega. EEA (European Environment Agency) uus interaktiivne portaal annab ülevaate kliimamuutuse olulisematest mõjudest ning kohanemis- ja valmisolekumeetmetest.   

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium leppisid kokku 2022. aasta pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimise prioriteedid. Eelkõige keskendutakse metsalinnustiku kaitsel kaitstavatele aladele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Leitud on kuldne kesktee, mis arvestab nii metsalinnustiku kaitse kui…

Läänemere ümbruses vahelduvad lähiajal kõrgrõhuharjad madalrõhulohkudega, mis tingib muutliku ilma.

Juunikuu oli Eestis tavapärasest sajusem ja päikesevaesem, temperatuur püsis normi lähedal. Sademete hulk oli 50% üle keskmise ning jõgede ja järvede veetasemed tõusid märgatavalt. Päikesepaistet jagus kuu jooksul 15% vähem kui tavaliselt.

Juuni lõpuks on Keskkonnaameti inspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnaamet on kahe ja poole kuu jooksul lindude pesitsusrahu tagamiseks peatanud 35 raiet.

Euroopa metsad ja maastikud seovad oodatust vähem süsinikku, mis seab ohtu maakasutuse ja metsanduse valdkonna 2030. aasta eesmärgid. Samas võib see sektor õige poliitika ja meetmete korral jätkuvalt mängida olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel, tuues ühtlasi märkimisväärset kasu inimestele ja loodusele, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) uuest raportist.

Neil päevil on riigiinfo telefonile 1247 laekunud teateid randadel omapäi olesklevatest hülgepoegadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et inimese abi loomakesed ei vaja – hüljestele on parim, kui hoiame neist eemale.