18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.
Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega ja 702 metsatulekahjudega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem. Umbes 30% Lõuna-Euroopa elanikest on pidevas veepuuduses. Tänu kliimamuutustele puutuvad inimesed veelgi rohkem kokku äärmuslike ilmastikutingimustega, millel on sageli...
Eluslooduse riikliku seire eesmärk on koguda kvaliteetseid andmeid elupaikade, liikide ja koosluste seisundi terviklikuks hindamiseks Eestis. Selle alusel tehakse riigis palju erinevaid elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, mis on seotud näiteks majandamise, planeeringute ja loodusvarade kasutamisega.
Eluslooduse riikliku seire eesmärk on koguda kvaliteetseid andmeid elupaikade, liikide ja koosluste seisundi terviklikuks hindamiseks Eestis. Selle alusel tehakse riigis palju erinevaid elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, mis on seotud näiteks majandamise, planeeringute ja loodusvarade kasutamisega.
Kevadiselt soojade ilmade saabumisel on alanud kuuse-kooreüraski lendlus. Keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga on üles seadnud riiklikud Mandri-Eesti seirepunktid, et kaardistada üraskite arvukust ning levikut ning prognoosida võimalikke kahjustusi.
Kevadiselt soojade ilmade saabumisel on alanud kuuse-kooreüraski lendlus. Keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga on üles seadnud riiklikud Mandri-Eesti seirepunktid, et kaardistada üraskite arvukust ning levikut ning prognoosida võimalikke kahjustusi.
Kliimaministeerium avalikustas täna kliimakindla majanduse seaduse sisu ja sellega kaasnevad peamised muutused. Rõhk on puhta energiatootmise jõulisel kasvul, looduse hoidmisel ning uute tööstuste sünnil. Seaduseelnõu läheb kooskõlastusringile juunis.
Looduskaitsekuu on Eestis tähistatav looduskaitsele pühendatud kuu, mis algab mai teisel pühapäeval ehk emadepäeval ja lõppeb juunikuu alguses loodusvaatluste maratoniga.
Viimastel aastatel on näha, et Eesti kliima on muutumas – ilm läheb heitlikumaks, suviti kimbutavad meid põuaperioodid, mis vahelduvad tormide ja paduvihmadega. Aiapidaja jaoks on keeruline, kui suure osa suvest tuleb kastmisele mõelda, aga järgmisel hetkel ähvardavad tugevad vihmavalingud taimed katki peksta või mädandab liigniiskus nende juured. Teadlikult tegutsedes on võimalik muuta aed...