Meie kodulehel on alates novembrist üleval vorm anonüümselt keskkonnarikkumisest teatamiseks.

2022. aastal registreeriti Eesti välgudetektorite võrgustikus 21% vähem äikest, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.

Tiirikoja järvejaamal täitub 100 aastat esimestest ilmavaatlustest 1. veebruaril 2023. Ajalooürikutes on mainitud, et vaatlustega Peipsi ääres Tiirikojal on algust tehtud küll juba mõni aeg varem – oktoobris 1922, mil vaatlusi tehti II järgu jaama vaatlusprogrammi alusel. Ametlikuks algusajaks loetakse küll veidi hilisemat aega.

Kodanikuteaduse algatuse raames ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Vaatlusi oodatakse 1. veebruarist 5. märtsini. Oma leidudest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega. Kõikide vaatluste esitajate vahel loositakse välja auhind. Huvilistel on võimalus eelnevalt osaleda...

2022. aastal paistis päikest Eesti keskmisena 2066,1 tundi (norm 1829,6 tundi). See on päikesepaiste rohkuse poolest 4. koht alates 1961. aastast. Kui pikaajalise keskmisena on kõige päikeselisem kuu juuli, siis juba kaheksandat aastat järjest on selleks juuni (335,4 tundi ehk 122 % normist).

RMK plaanib seemnevaru täiendada ligi 650 kilogrammi männiseemnetega. Kuusekäbid jäävad sel aastal aga korjamata, sest kahjurid on neid liialt rikkunud.

Möödunud pühade ajal toodi riigimetsast 8313 jõulukuuske, suur huvi oli jõulupuude vastu ka siinsetel ukrainlastel.

2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 22009 pilv-maa välku. See on 21% vähem kui perioodi 2005-2021 keskmine. Võrreldes viimase kolme aastaga oli 2022. aastal äikest ligi kolmandiku võrra vähem.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja hanke ajakirja Eesti Mets väljaandmiseks. Kvartaliajakirja väljaandmise leping sõlmitakse kaheks aastaks võimalusega seda veel kaheks aastaks pikendada.

Talvised ilmad on tagasi ja püsivad miinuskraadid hakkavad järjest enam katma veekogusid jääga. Igal tööpäeval kannab Keskkonnaagentuur jääkaardile Eesti merealade jääolukorra muutused, sinna jõuab ka jäämurdjate info ja Transpordiameti navigatsiooninõuded. Valminud jääkaarte saab jälgida interaktiivsel veebirakendusel. Loe jääkaartidest rohkem Keskkonnaagentuuri blogist.