Keskkonnaportaali avaandmete avaldamine on samm tagamaks kvaliteetsed ja ajakohased andmed kõikidele keskkonnahuvilistele, teadlastele, ametnikele, avaliku sektori asutustele, ettevõtetele, idufirmadele, haridusasutustele, andmeteadlastele jt.
Võrreldes fossiilsete energiakandjatega biomassi kasutamisel täiendavat kogust süsinikdioksiidi atmosfääri ei emiteerita Bioenergiat saadakse orgaanilisest ainest tahke, vedela või gaasilise kütuse põletamise teel. Enamus bioenergiast saadakse erinevate puitkütuste (puiduhake, pelletid, halupuud jt), vähem rohtse biomassi (hein, põhk, pilliroog), biogaasi, biodiisli või bioetanooli kasutamise...
Eesti jõed on võrdlemisi väikse hüdroenergilise potentsiaaliga ja sellest suur osa on juba kasutusel Hüdroelektrijaamas moondatakse jõe langeva või voolava vee liikumisenergia elektrivooluks. Hüdroenergiat peetakse n-ö roheliseks energiaks, sest sellega välditakse fossiilkütuste tarbimist ja vooluvesi ise on taastuv energiaallikas. Siiski on hürdoenergiaga seotud ka tõsised probleemid. Eelkõige on...
2019. a lõpu seisuga moodustasid elektrituulikud pisut üle poole taastuvelektri tootmisvõimsusest Tuul on taastuv loodusvara ja tuuleenergia ökosüsteemi teenus, mida inimkond on enda kasuks tööle pannud juba tuhandeid aastaid. Tuuleenergia laialdase kasutamise abil saab osaliselt vähendada vajadust fossiilsete kütuste põletamise järele ja sellest tulenevalt vähendada CO 2 heidet. Kuna tuuleenergia...
Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, mis on olnud 1924. aastast peamine elektrienergia, aga ka keskkonnaprobleemide allikas Põlevkivitööstus on ligi sajandi kestel oluliselt mõjutanud Ida-Virumaa sotsiaal-majanduslikku ja looduskeskkonna seisundit [1] . Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise ning põlevkivienergeetikaga kaasnevate tegevuste tõttu on Ida-Virumaal muutunud maastikud...