Ilmaprognooside andmestiku info

Pärnu jõe üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise eesmärk on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.

Käesoleva töö eesmärgiks oli teha aasta jooksul olulisemate Pärnu lahe rannikuveekogumi ja Pärnu jõe Pärnu_3 vooluveekogumi seisundit iseloomustavate indikaatornäitajate seire sarnaselt riiklikule progammile ning võrrelda nii saadud keskkonnaseisundi hinnangut riikliku seire andmetega ning hinnata seisundit halvendavate ainete päritolu või näitajate kesiste väärtuste põhjusi.

Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

Uluksõraliste rakendusuuringute teemad keskendusid elupaigakasutusele eri aastaaegadel, asustustihedusele, kahjustuste hindamismetoodikatele, haigustekitajatele ja viljakusele ja seiremetoodikate parendamisele.

Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.

Siia koondatakse rakendusuuringute aruanded, mis käsitlevad väikekiskjaid ja nendega seonduvaid probleeme.

Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.

Valminud on Kliimaministeeriumi poolt tellitud analüüs elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku kohta, mille eesmärk oli hinnata kogumise korraldust, tarbijate teavitamist ja teadlikkust, kirjeldada teiste riikide praktikaid ning teha ettepanekuid meetmete rakendamiseks, mis aitaksid tõsta elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise taset.