Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.

Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on kaardistada Selja jõe ning selle lisajõgede ja alates 10 km 2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgalal olevad reostusallikad ja reostuskoormus ning töötada välja võimalikud leevendusmeetmed Selja jõe valgala veekogumite seisundi parandamiseks

Eesmärk on kujundada ühtne ja läbipaistev metoodika mererajatiste keskkonnamõju hindamiseks, keskendudes eelkõige nende võimalikule mõjule veemajanduskavade ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide saavutamisele.

Tehtud töö aitab kaasa rannikualade paremale planeerimisele, läbi mille saab ennetada või vähendada võimalikest üleujutustest tingitud ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale.

Talve keskmine õhutemperatuur oli –4,5 °C ehk 1,9 °C võrra pikaajalisest keskmisest madalam. Kolmest talvekuust oli keskmisest soojem vaid detsember.

Uuringu eesmärgiks oli hinnata metsa- ja puidusektori ettevõtete majandustulemuste põhjal sektori panust Eesti majandusse, sh loodavat otsest ja kaudset lisandväärtust.

Kaardilugude kogumik „Ulukiasurkondade seisund“ on ajakohastatud uute seireandmetega. Kogumikus on lühikokkuvõtted jahiulukite asurkondade seisunditest ja seireandmed on visualiseeritud interaktiivsete kaartide-graafikutega. Kaardilugusid uuendatakse iga-aastaselt seiretulemuste põhjal.

Töö eesmärgiks oli analüüsida kohalike omavalitsuste üldplaneeringute rohevõrgustikku ning puuduste leidmisel anda soovitusi planeeringute kvaliteedi tõstmiseks. Lisaks koostati rohevõrgustiku paremaks planeerimiseks ja toimivuse tõstmiseks juhend, mis on mõeldud nii planeerijatele, kohalikele omavalitsustele kui ka ministeeriumitele ja nende allasutustele.