Hüdroloogiline aastaraamat 2025
Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2025. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused.
Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2025. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused.
Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2025. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel. Metsaseire eesmärk on metsade ja metsamuldade seisundi ning aineringe jälgimine.
Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.
Kaugseireandmed koos masinõppe meetoditega pakuvad laialdasi võimalusi loodusdirektiivi metsaelupaikade kaardistamisel.
Matsalu rõngastuskeskuses kogutavad andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab muuhulgas lindude kohta saadud andmeid sorteerida liigi, vanuse ning rõngastuse aja ja koha järgi. Nii saavad linnuhuvilised kaartidelt vaadata kuhu meie linnud rändavad või millal rõngastatud linde siin kõige enam kohtab.
2019. aastal valminud töö eesmärgiks oli luua metoodika kimalaste seiramiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni erinevate alade ja koosluste kohta.
"Eesti looduse kaitse" on kogumike sari, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti looduskaitse seisust, hinnata nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil seatud sihtide täitmist ja kirjeldada elurikkuse säilimiseks kavandatavaid tulevikusuundumusi.
Töö eesmärgiks oli analüüsida poollooduslike koosluste hoolduse mõju päevaliblikate arvukusele ja liigirikkusele.
Käesolevas aruandes analüüsiti pool-looduslike koosluste hooldamise toetuse mõju elurikkuse näitajatele riikliku keskkonnaseire raames.
Analüüs võrdleb SMI ja Natura 2000 metsade seireandmeid ning nende metoodikate ühisosa ning selle eesmärgiks oli võrrelda omavahel nii SMI kui Natura 2000 metsasid ning selgitada välja, kas andmestik sobib metsaökosüsteemi seisundi hindamiseks.