Eesti maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede (ökosüsteemiteenuste) üleriigilised ruumiandmed.

Viimasel kümnendil on Eesti välisõhu kvaliteet oluliselt paranenud, kuid muutused on olnud erinevate saasteainete lõikes küllaltki erinevad. Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.

Aasta oli eriliselt soe. Päikesepaistelisi tunde oli normist veidi enam. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

Sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C ehk 1,9 °C keskmisest soojem (1991-2020 keskmine on 7,0 °C). Alates 1922. aastast on sügis veel soojem olnud viiel aastal.

Metsamaski metoodika väljatöötamine metsamaa maakategooria aktuaalsete piiridega kaardi loomiseks ja metsamaa pindala ning selle muutumise edasiseks hindamiseks.

Käesolevas analüüsis on toodud ülevaade erinevate jäätmeliikide trendidest aastatel 2014-2018.

Aruanne käsitleb uue mudeli väljatöötamist puu kõrguse jaoks ning puistu juurdekasvu ja suremuse mudelite loomist.

Talve keskmine õhutemperatuur oli –4,5 °C ehk 1,9 °C võrra pikaajalisest keskmisest madalam. Kolmest talvekuust oli keskmisest soojem vaid detsember.

Uuringu eesmärgiks oli hinnata metsa- ja puidusektori ettevõtete majandustulemuste põhjal sektori panust Eesti majandusse, sh loodavat otsest ja kaudset lisandväärtust.

Käesolevas aruandes uuriti põhja- ja pinnaveest leitud pestitsiidi (glüfosaat ja selle derivaat AMPA) ja nitraatiooni võimalikke allikaid nitraaditundlikul alal (NTA).