Vabatahtlike seirajate kaasamine aitab kaardistada talvituvate nahkhiirte levikut. Keskkonnaagentuuri uus blogilugu võtab kokku juba kolmandat aastat toimunud talvituvate nahkhiirte vabatahtliku seire tulemused. Loe lähemalt, millises maakonnas olid kõige agaramad vaatlejad ning milliseid liike märgati. Loe pikemalt: https://www.keskkonnaagentuur.ee/node/2222

Õhukvaliteedi piirnorme ei täideta Euroopas endiselt täiel määral ning eriti linnades on vaja täiendavaid meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) 2023. ja 2024. aasta õhukvaliteedi andmete analüüsist.

Ajalehe Postimees eestvedamisel on koostatud uuring „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ (edaspidi MAH). Keskkonnaagentuuri blogis seletame lahti Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseid, kus toome välja olulisemad erinevused.

Augustikuu esimese poole sadudega tundus, et vihm ei lõppegi, kuid kokkuvõttes jäi sademete hulk pikaajalisest keskmisest siiski väiksemaks. Augusti keskmine õhutemperatuur oli 17,8 kraadi, mis on paljuaastasest keskmisest ligikaudu kraadi võrra kõrgem.

Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida rakendab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Lisaks sisaldab käesolev ülevaade põhjapoolkera suve (juuni, juuli ja august) olulisemaid...

Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimasena ilmunud kompaktne ülevaade Eesti mullast ja maahõivest.

Täna, 16. septembril möödub 37 aastat Montreali protokolli sõlmimisest, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti ja lõpetada järk-järguliselt seda kahandavate ainete tarbimine ning tootmine.

Septembris alanud Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine avab merest jõkke rändavatele kaladele ligipääsu Purtse jõe kesk- ja ülemjooksule, samuti selle suurimale lisajõele. See on oluline samm, et taastada kunagine Eesti olulisuselt teine lõhejõgi ning aidata kaasa kalavarude suurenemisele.