Korduma kippuvad küsimused

Alates 1. jaanuarist 2027. a peab jäätmete vedaja, üleandja, edasimüüja või vastuvõtja iga jäätmeveose kohta esitama riigisiseste jäätmete veoks saatekirja infosüsteemis PISTRIK.

 Saatekiri tuleb esitada ka ettevõtte enda tegevuskohtade vahelisel jäätmete veol.

Saatekirja koostamist saab alustada nii jäätmete üleandja, vedaja (sh alltöövõtjast vedaja) kui ka vastuvõtja. Saatekirja koostamise algataja lepitakse omavahel kokku.

 Saatekirja ei pea esitama füüsilised isikud kodumajapidamises tekkivate, juriidilise isiku enda tegevuses tekkivate ja päästeasutuse päästetööl kogutud jäätmete vedamisel.  Sellisel juhul on saatekirja tegemise kohustus vastuvõtjal. Siinkohal ei ole mõeldud jäätmekäitlejatel jäätmekäitluse tulemusel tekkinud jäätmete vedamist.

Saatekiri vormistatakse osapoolte omavahelise kokkuleppe alusel. Või koostab saatekirja see, kes veo tellib. Olukorras, kus üleandja või vastuvõtja on salastatud teeb saatekirja vedaja.

Rahvusvaheliste jäätmevedude andmeid tuleb sisestada edasi KOTKAS-esse. Planeeritud on liides, KOTKAS ja PISTRIK vahel, mille kaudu jõuab rahvusvaheliste vedude info PISTRIK bilanssi.

Saatekiri tuleb reeglina koostada enne veo algust.  

Kui mingil põhjusel ei olnud saatekirja koostamine võimalik enne veo algust, siis tuleb see koostada jäätmete vastuvõtjal enne jäätmete vastuvõtmist.

Saatekirja peavad kinnitama jäätmeluba omavad juriidilised ja füüsilised isikud.

Kompleksloa omanikud, kelle loas jäätmekäitlustegevusi ei ole, ei pea ka saatekirja kinnitama. Kui neil on näiteks vanarehvide kasutamine loas, siis on nad aruandluskohuslased ning peavad siiski saatekirja kinnitama.

Saatekiri tuleb kinnitada 5 tööpäeva jooksul sellest kui saadetis vastuvõtja poolt vastu võetakse.  

Saatekirja muutmisel ajalist piirangut ei ole, kuid saatekirjalt tuleb eemaldada kinnitus. Muudatusi saab teha vaid saatekirja koostaja, kaaluraporti osas vastuvõtja. Muudatused logitakse maha ja seda on võimalik vaadata, kes mida muutis.  

Saatekirja saab muuta vaid saatekirja koostaja ning muutmiseks on vajalik eemaldada muudetava sektsiooni kinnitus.

Andmed tuleb esitada kilogrammides (kg).

 Ei, vastuvõtja mahtude täituvuse kohta saab infot vaid vastuvõtja ise. Vastuvõtjale tulevad sellekohased hoiatused. 

Saatekirja koostaja näeb infot selle kohta, kas vastuvõtjal on üle antav jäätmeliik loas olemas.

Jäätmearuande peavad esitama jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks keskkonnakaitseluba (keskkonnakompleksluba, keskkonnaluba või registreering) omavad isikud.

Aruanne esitatakse iga tegevuskoha kohta eraldi.

Alates 1. jaanuarist 2027. a on jäätmearuandluse perioodiks kvartal.

Selleks tuleb hiljemalt järgmise kvartali 8. kuupäevaks sisestada kõik jäätmekäitlusega seotud toimingud infosüsteemi.

Kui jäätmekäitlustegevust ei toimunud, siis aruannet ei tule esitada. PISTRIK-us ei ole eraldi nullaruande esitamise võimalust.

Aruandes esitatakse andmeid kilogrammides (kg).

Aruanne tuleb esitada iga kvartali kohta kui keskkonnaluba kehtis.

Kui toimus ühinemine või loa üleminek, siis tuleb saatekirjaga jäätmed, ka laoseisud, üle anda.

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute koode ehk R- ja D-koode soovitame kontrollida Teile väljastatud keskkonnaloalt või registreeringult. Kõik taaskasutamise ja kõrvaldamise toimingud on toodud määruses Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud–Riigi Teataja.

Taaskasutamiseks ettevalmistavaid toiminguid (R12 koodidega) tuleb aruandes näidata vaid juhul, kui selle toimingu tulemusel tekkisid uued jäätmeliigid, mida näidatakse aruandes sekundaarse tekke all. Kui näiteks jäätmeid purustati või pakiti ümber nii, et jäätmeliik jäi samaks, siis seda toimingut aruandes ei kajastata. Kajastatakse vaid juhul kui näiteks vanaõli valati suuremasse mahutisse ning selle tulemusel tekkisid sekundaarselt kanistrid. Sel juhul näidatakse tekkinud kanistrite kaalu jagu algsele jäätmeliigile R12y ning sekundaarselt tekkisid pakendid. Vaata ka Taaskasutamis ja kõrvaldamistoimingud ning sekundaarne teke.

Ringlussevõtu toimingu koguseks tuleb märkida jäätmete kogus, mis sisenes vastavasse käitlustoimingu protsessi (nt kompostimisele (R3o) minevate jäätmete kogus, seal hulgas ka niiskuskadu). Kui ringlussevõtule eelnes mingi taaskasutusele eelnev toiming, siis tuleb seda aruandes kajastada eraldi R12 toiminguna. Näiteks sortimine, mille tulemusel eraldati võõriseid, sel juhul tuleb seda väljasorditud kogust näidata jäätmearuandes eraldi toiminguna R12s (ning lisaks sekundaarse tekke all näidata nende välja sorditud jäätmeliikide teket). Settelaadsete jäätmete puhul tuleb märkida ka jäätmete kuivaine sisaldus massiprotsentides. (Näiteks AS-lt Tallinna Vesi saadud olmereoveesette (jäätmekood 19 08 05) kuivaine sisalduse leiab AS Tallinna Vesi kodulehelt (haljastusmulla analüüsitulemused).) 

Jäätmete kõrvaldamisel märgitakse ettevõtte tegevuse käigus kõrvaldatud jäätmekogused ning kõrvaldamistoimingute koodid ehk D-koodid. Kõrvaldamistoiminguid D13 – jäätmesegude koostamine ja D14 – jäätmete ümberpakkimine aruandes ei näidata (olenemata sellest, et selline tegevus on aruandja jäätmeloas), kui selle juures ei muutu jäätmete olemus (nt segatakse või pakitakse ümber ühesuguseid jäätmeliike). Kui jäätmete olemus muutub (nt jäätmete segamisel või ümberpakkimisel muutub jäätmeliik), siis näidatakse sekundaarse tekkena uut jäätmeliiki ning selle käitlust või üleandmist vastavale ettevõttele. 

R1 ja D10 puhul ei näidata sekundaarset teket. Tuhka kajastatakse "Tekkis" all.