Korduma kippuvad küsimused

Alates 1. jaanuarist 2027. a peab jäätmete vedaja, üleandja, edasimüüja või vastuvõtja iga jäätmeveose kohta esitama riigisiseste jäätmete veoks saatekirja infosüsteemis PISTRIK.

 Saatekiri tuleb esitada ka ettevõtte enda tegevuskohtade vahelisel jäätmete veol.

Saatekirja koostamist saab alustada nii jäätmete üleandja, vedaja (sh alltöövõtjast vedaja) kui ka vastuvõtja. Saatekirja koostamise algataja lepitakse omavahel kokku.

 Saatekirja ei pea esitama füüsilised isikud kodumajapidamises tekkivate jäätmete vedamisel, keskkonnakaitseluba mitteomavad juriidilised isikud oma tegevuse käigus tekkinud jäätmete vedamisel ning päästeasutused päästetöö käigus kogutud jäätmete vedamisel. Nendel juhtudel on saatekirja koostamise kohustus jäätmete vastuvõtjal. 

Saatekirja koostamise eest vastutab poolte kokkuleppel määratud osapool, välja arvatud korraldatud olmejäätmete veo puhul, kui saatekirja koostab alati vedaja ja vastuvõtja lisab kaaluraporti.

Rahvusvaheliste jäätmevedude andmeid tuleb ka edaspidi sisestada KOTKAS-esse. Kavas on luua KOTKAS-e ja PISTRIK-u vaheline liides, mille kaudu kantakse rahvusvaheliste jäätmevedude andmed automaatselt PISTRIK-u jäätmekäitluskohtade bilanssi.

Saatekiri tuleb reeglina koostada enne veo algust. Näiteks, kui füüsiline või juriidiline isik, kellel puudub keskkonnakaitseluba, tellib oma jäätmetele veo registreeringuga jäätmete vedajalt, siis peab vedaja enne veo algust koostama saatekirja, millele vastuvõtja lisab kaaluraporti.

Kui mingil põhjusel ei olnud saatekirja koostamine võimalik enne veo algust, siis  tuleb see koostada jäätmete vastuvõtjal enne jäätmete vastuvõtmist. Näiteks, kui füüsiline isik viib oma sõiduki kasutuselt kõrvaldamiseks romulasse, siis koostab saatekirja vastuvõtja ehk romula.

Saatekirja peavad kinnitama kõik keskkonnakaitseluba omavad juriidilised ja füüsilised isikud. Vedaja peab saatekirja kinnitama juhul, kui tegemist on korraldatud olmejäätmete veoga või kui vedaja on saatekirja koostaja.

Kompleksloa omanikud, kelle loas ei ole jäätmekäitlustoiminguid, ei pea saatekirja kinnitama. Kui kompleksluba sisaldab aga jäätmekäitlustoiminguid, näiteks vanarehvide kasutamist, on ettevõte aruandekohustuslane ning peab saatekirjad kinnitama.

Saatekirja saab muuta vaid saatekirja koostaja ning muutmiseks on vajalik eemaldada muudetava sektsiooni kinnitus.

Andmed tuleb esitada kilogrammides (kg).

Ei, vastuvõtja mahtude täituvuse kohta saab infot vaid vastuvõtja ise. Vastuvõtjale kuvatakse sellekohased hoiatused.

Saatekirja koostaja näeb aga infot selle kohta, kas vastuvõtjal on üleantava jäätmeliigi käitlemiseks vastav jäätmeliik keskkonnakaitseloal olemas.

Jäätmeseaduse (§ 2) järgi muutub sõiduk jäätmeteks, kui omanik on otsustanud sellest loobuda ning see tuuakse romulasse, sõltumata sellest, kas see on veel registris. Jäätmestaatus tekib omaniku loobumise hetkel (omaniku tahe loobuda), mitte platsil lammutamisel.

Sel juhul tuleb saatekiri jätta kinnitamata.

Kui koorem saadetakse tagasi üleandjale, siis tuleb vastuvõtja sektsioonis märkida üleandjaga sama koht. Süsteem võimaldab sisestada ja kinnitada saatekirja, kus pealelaadimise koht ja vastuvõtmise koht on sama.

Kui jäätmed suunatakse otse teise käitluskohta, siis võib saatekirjal muuta vastuvõtja ära.

Jäätmearuande peavad esitama jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks keskkonnakaitseluba (keskkonnakompleksluba, keskkonnaluba või registreering) omavad isikud.

Aruanne esitatakse iga tegevuskoha kohta eraldi.

Alates 1. jaanuarist 2027. a on jäätmearuandluse perioodiks kvartal.

Selleks tuleb hiljemalt järgmise kvartali 10. kuupäevaks sisestada kõik jäätmekäitlusega seotud toimingud infosüsteemi.

Kui jäätmekäitlustegevust ei toimunud, siis aruannet ei tule esitada. PISTRIK-us ei ole nn. nullaruande esitamise võimalust.

Aruandes esitatakse andmeid kilogrammides (kg).

Aruanne tuleb esitada iga kvartali kohta, mille jooksul keskkonnaluba kehtis.   

Ühinemise või keskkonnaloa üleandmise korral tuleb jäätmed, sealhulgas laoseisud, üle anda saatekirja alusel.

Jäätmed muutuvad tooteks siis, kui nende suhtes on tehtud tootestamise toiming. Näiteks purustatakse ja sõelutakse betoon kindlasse fraktsiooni ning selle tulemusena saadakse standardile vastav toode. Samuti võib autolammutuses eemaldatud detail pärast kvaliteedikontrolli läbimist ja korduskasutuseks sobivaks tunnistamist muutuda tooteks. Seejuures ei sõltu toote staatus sellest, kas detail müüakse kohe või alles hiljem.

Registreeringu alusel kompostijad, kes kasutavad toodetud komposti oma tarbeks peavad aruandluses näitama bioloogilist töötlust R12o ja lõppsaadusena praakkomposti (19 05 03) teket. Kui materjal kasutatakse ära, siis tuleks praakkompostile teha toiming R10. Sellega saab materjali bilansist välja. Kui registreering ei hõlma praakkomposti kasutamist toiminguga R10, tuleb registreeringut vastavalt täiendada. Kui praakkomposti kogus ületab 5 tonni aastas, on vajalik keskkonnaloa taotlemine.

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute koode ehk R- ja D-koode soovitame kontrollida väljastatud keskkonnaloast või registreeringust. Kõik taaskasutamise ja kõrvaldamise toimingud on toodud määruses Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud–Riigi Teataja.

Taaskasutamiseks ettevalmistavaid toiminguid (R12 koodidega) tuleb aruandes näidata vaid juhul, kui selle toimingu tulemusel tekkisid uued jäätmeliigid, mida näidatakse aruandes sekundaarse tekkena. Kui näiteks jäätmeid purustati või pakiti ümber nii, et jäätmeliik jäi samaks, siis seda toimingut aruandes ei kajastata. Toiming kajastatakse vaid juhul, kui selle käigus tekkisid uued jäätmeliigid. Näiteks, kui vanaõli valatakse kanistritest ümber suuremasse mahutisse, mille tulemusena tekivad tühjad kanistrid, siis need on sekundaarselt tekkinud jäätmed. Sel juhul näidatakse tekkinud kanistrite kaalu ulatuses  algsele jäätmeliigile toiming R12y ning sekundaarselt tekkinud jäätmetena kajastatakse pakendid. Vaata ka Taaskasutamis ja kõrvaldamistoimingud ning sekundaarne teke.

Ringlussevõtu toimingu koguseks tuleb märkida jäätmete kogus, mis sisenes vastavasse käitlustoimingu protsessi (nt kompostimisele minevate jäätmete kogus). Kui ringlussevõtule eelnes mingi taaskasutusele eelnev toiming, siis tuleb seda aruandes kajastada eraldi R12 toiminguna. Näiteks sortimisel, kui eraldatakse võõriseid, tuleb  väljasorditud kogust näidata jäätmearuandes eraldi toiminguna R12s (ning lisaks sekundaarse tekke all näidata nende välja sorditud jäätmeliikide teket). Settelaadsete jäätmete puhul tuleb märkida ka jäätmete kuivaine sisaldus massiprotsentides. Näiteks AS-lt Tallinna Vesi saadud olmereoveesette (jäätmekood 19 08 05) kuivaine sisalduse leiab AS Tallinna Vesi kodulehelt (haljastusmulla analüüsitulemused).

Jäätmete kõrvaldamisel märgitakse ettevõtte tegevuse käigus kõrvaldatud jäätmekogused ning kõrvaldamistoimingute koodid ehk D-koodid. Kõrvaldamistoiminguid D13 (jäätmesegude koostamine enne kõrvaldamistoimingut) ja D14 (jäätmete ümberpakkimine enne kõrvaldamistoimingut) aruandes ei kajastata, isegi kui need toimingud on ettevõtte keskkonnaloaga lubatud, juhul kui nende käigus jäätmete olemus ei muutu. Näiteks ei kajastata D13 või D14 toimingut siis, kui segatakse või pakitakse ümber sama jäätmeliigi jäätmeid.

Kui jäätmete olemus toimingu tulemusel muutub, näiteks jäätmete segamise või ümberpakkimise käigus tekib uus jäätmeliik, tuleb see kajastada sekundaarselt tekkinud jäätmetena. Sellisel juhul näidatakse aruandes uue jäätmeliigi teke ning selle edasine käitlus või üleandmine vastavat õigust omavale ettevõttele.

R1 ja D10 puhul ei näidata sekundaarset teket. Tuhka kajastatakse "Tekkis" all.