Otsing
Otsing
Tulemused otsingule (2671)
Metsamaa, sh kaitsealuse metsamaa osakaal Eestis
Metsamaa, sh kaitsealuse metsamaa pindala arvutamiseks on erinevaid võimalusi, olenevalt eesmärgist võib kasutada nii SMId kui Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK) andmeid. Seletame, millisel juhul millist varianti kasutatakse ning kui palju (kaitsealust) metsamaad Eestis on.
Rohevõrgustik: üldplaneeringute analüüs ja planeerimise juhend
Töö eesmärgiks oli analüüsida kohalike omavalitsuste üldplaneeringute rohevõrgustikku ning puuduste leidmisel anda soovitusi planeeringute kvaliteedi tõstmiseks. Lisaks koostati rohevõrgustiku paremaks planeerimiseks ja toimivuse tõstmiseks juhend, mis on mõeldud nii planeerijatele, kohalikele omavalitsustele kui ka ministeeriumitele ja nende allasutustele.
ELME2 kaardikihtide kataloog (2023)
Eesti maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede (ökosüsteemiteenuste) üleriigilised ruumiandmed.
Uuring veekogumi Vainupea 2 hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste hindamiseks ja elupaikade taastamiseks
Käesoleva töö eesmärk oli kaardistada veekogumil Vainupea_2 (Vainupea Kandle paisust suudmeni) asuvad koormusallikad, kesise seisundi põhjused ning pakkuda välja võimalusi hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ja elupaikade taastamiseks.
Loodushüved
Keskkonnaportaali on lisandunud uus teema "Loodushüved"! Uuri lähemalt mis need loodushüved on ja kuidas saaksid andmeid kasutada.
Reiu jõe hüdroloogilise režiimi ja Kikepera looduskaitseala taastamise mõju Surju piirkonna üleujutusriskidele
Käesoleva töö ülesanne oli leida vastus küsimusele, kas Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamine võib mõjutada Reiu jõe üleujutusi Surju küla piirkonnas.
Meteoroloogiline suvi 2025
Suvi oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.
Põhjaveekogumite ja nitraaditundliku ala põhjavee seire 2024. aasta aruanne
Põhjaveekogumite veetaseme seire eesmärk on kirjeldada ja hinnata põhjaveekogumite veetasemes toimuvaid muutusi, anda lisainfot põhjaveekogumite koguselise seisundiklassi määramisel ja põhjavees saasteainete sisalduse trendide selgitamisel. Põhjaveekogumite koguselise seisundi veetaseme näitajad olid 2024 aastal stabiilsed.
Reostuskoormused Läänemerre
Läänemere üheks olulisemaks halva seisundi põhjustajaks on tänapäeval eutrofeerumine. Eutrofeerumine kujutab endast veekogu rikastumist toitainetega (lämmastik ja fosfor), mille liigne sisaldus põhjustab mereökosüsteemis probleeme: suureneb primaarproduktsioon, tihenevad veeõitsengud, kahaneb vee läbipaistvus, väheneb hapniku sisaldus põhjalähedases kihis. Alates 20. sajandi algusest on Läänemeri...