Pärnu jõe üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise eesmärk on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Vääna_1 pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning hinnata jõe valgalale jäävate koormusallikate mõju kogumi seisundile.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Võerdla pinnaveekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning hinnata jõe valgalale jäävate koormusallikate mõju kogumi seisundile. Uuringu käigus tuli selgitada, millised meetmed on sobilikud Võerdla pinnaveekogumi veerežiimi ja hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ning töötada välja tegevusplaan veekogumi tervendamiseks ja elupaikade...
Käesoleva töö eesmärgiks oli hüdrogeoloogilise modelleerimise teel kindlaks teha Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (NTA) piires välja valitud pilootalal paiknevate veehaarete (puurkaevude) toitealad, selgitamaks millisest suunast ning alalt põhjavesi, sh saasteained veehaaretesse (puurkaevudesse) liiguvad. Vastavalt uuringu lähteülesandele kaardistati toitealal veekvaliteeti...
Antud analüüsi eesmärgiks oli koondada perioodil 1997-2003 mõõdetud kaadmiumi, elavhõbeda ja plii mõõtmistulemused ning leida nende põhjal reostuskoormuste hinnangud Soome lahte, Liivi lahte ja Läänemere avaossa Eesti territooriumil. Raskmetallide reostuskoormusi hinnati kolmest allikast: maismaalt, atmosfäärist ja heitvee otselaskmetes
Valminud on soo aastaraamat 2024. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.
Juhis annab teaduskirjandusel põhineva lühiülevaate seni välja töötatud maaparanduse leevendusmeetmetest, nende tõhususest ja rakendamissoovitustest ning on mõeldud kasutamiseks maaparandussüsteemide projekteerijatele, looduskaitse korraldajatele, põllu- ja metsamaaomanikele ja kasutajatele ning kõigile teistele kuivendussüsteemidega kokkupuutuvatele organisatsioonidele ja isikutele.
Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.