Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.

Kas teadsid, et hüdroloogias on kasutusel 42 erinevat seisundikoodi jää tekke, püsimise ja lagunemise perioodidel. Neist mõned on omavahel üsna sarnased ja igapäevaselt jäänähtuste kirjeldamiseks päris kõiki koode Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna töötajad siiski ei kasuta. Kaardiloos saad tutvuda enamiku põhiliste jää seisunditega.

Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli normist pisut enam.

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Lisandunud on jooksev ülevaade riigimetsa uuendusraietele seatud optimaalse pindala täitmise kohta. Eelduslikult teeb RMK tänavu uuendusraieid kokku kuni 10 030 hektaril.

IPCC ehk Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu hinnangul on globaalne keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga suurenenud 1,1 oC võrra ning tõus jätkub kiirusega 0,2 kraadi iga 10 aasta kohta.

2024. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2023. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.

Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik keskkonna kasutamine, mille hulka kuulub ka säästlike energiatarbimise võimaluste loomine.

Kuuse-kooreürask ( Ips typographus) on üks olulisemaid kuusekahjureid kogu Euroopas.

2024. aasta kevade õhutemperatuurid, sademed, päikesepaiste, äikese ning tuule vaatlusandmete kokkuvõte.

Asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks potentsiaalsete alade kaardistus.