Kuidas on kohtuda metsas värbkakuga – väikese, kuid üllatavalt julge kakulisega? Janek Joab räägib kohtumiste lugusid, piltide sünni telgitagustest ning sellest, kuidas lind kogu jäädvustamise kulgu juhib.
Väikestel igapäevastel harjumustel võib olla suur mõju loodushoiule ja kliimamuutuste pidurdamisele. Suvi on hea aeg oma tavapärase rutiini proovile panemiseks ja uute harjumuste juurutamiseks. Siin on mõned lihtsad sammud, mis juhatavad keskkonnateadlikumale rajale. Lisaks aitavad mitmed soovitatud tegevused ka raha kokku hoida või panustavad tervislikumasse elustiili.
Halvenenud õhukvaliteeti peetakse üheks suurimaks keskkonnast tulenevaks terviseriskiks, sest õhusaaste avaldab märkimisväärset mõju rahva tervisele
Välisõhu kvaliteedi seire eesmärk on jälgida õhusaaste taset nii linnades kui ka looduslikel taustaaladel, et hinnata saasteainete mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Eestis toimuvad pidevad mõõtmised kuues linnaõhu- ja kolmes taustaseirejaamas.
Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes. Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2023 vähenenud märkimisväärselt.
Välisõhu saastamisega seotud tegevuste aruandluse andmestiku info
Valitsus otsustas anda nõusoleku Rail Balticu raudtee trassikoridori rajamiseks Pärnu maakonnas Luitemaa piirkonnas, rakendades selleks Natura 2000 võrgustikku puudutavat erandit. Otsus võimaldab jätkata raudtee planeeringuga lõigul, mis Riigikohtu 2020. aasta otsusega tühistati.
Pärast põhjalikku kaasamist on kliimakindla majanduse seadus esmakordselt jõudnud valitsuskabineti arutelule. Arutatavat eelnõud on täiendatud vastavalt enam kui 900le parandusettepanekule.
Riiklik energia- ja kliimakava ehk REKK ei sea uusi eesmärke ega meetmeid, vaid on sisult aruanne Euroopale meie kliima- ja energiapoliitika edenemise kohta. Ajakohastamine on eelduseks Eestile algatatud rikkumismenetluse lõpetamiseks.
Valitsus kinnitas, et Eesti nõustub Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidu üleselt 90% võrra eeldusel, et seda võimaldavad eeltingimused on täidetud. Eesmärgini jõudmiseks on muuhulgas vajalik uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine ELis.