Veeteenuse reformi strateegiline teekaart aastani 2035 annab suunised, kuidas korraldada veesektor lähiaastatel ümber nii, et vajalikud investeeringud oleks tagatud, teenuse kvaliteet säiliks ning veehind püsiks tarbija jaoks mõistlikuna. Reformi keskmes on veemajanduse struktuurne ümberkorraldus, mille eelduseks on enamike Eesti vee-ettevõtete ühinemine.

Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates teisipäevast, 1. juulist. Ka sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi. Palume enne kalastuskaardi ostmist veenduda, et valitud...

Ükski kaart ei ole sama, mis maastik. Rail Baltica rajamisega kaasnev keskkonnaseire meenutab seda vana tõde iga päev meile uuesti: isegi kõige põhjalikumad keskkonnamõjude hindamised – mis tuginevad teadusele, ekspertarvamustele ja aastakümnete pikkustele kogemustele – jäävad siiski prognoosideks.

Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) aruande kohaselt võib taastuvate energiaallikate ulatuslikum kasutuselevõtt kogu ELis vähendada elektritootmise kulusid, suurendada energiasõltumatust ja toetada puhta tööstuse arengut. Samal ajal on vaja kiirendada kütte, transpordi ja tööstuse elektrifitseerimist, et toetada Euroopa puhast ja konkurentsivõimelist tulevikku.

LIFE WetEST loodi Lääne-Eesti vete tervise parandamiseks. Projektis tegeleme teemadega alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projektiga viiakse ellu Eesti suurima, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. LIFE WetEST projekt kestab aastani 2033 ning selle eelarve on ligi 30 miljonit eurot.

Väike-laukhani on I kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku hindamise alusel kriitilises seisundis. Senini ei olnud tal kehtivat tegevuskava 2013. aastast. Uus tegevuskava on kinnitatud tähtajatult ja planeerib tegevused perioodiks 2025-2036.

Vastavalt EEA (European Environment Agency) täna avaldatud viimastel andmetel põhinevale hinnangule vähenesid jätkuvalt enamikus EL-i liikmesriikides peamiste õhusaasteainete heitkogused, mille vähendamine on ELi õigusaktide alusel ette nähtud ja mida ka jälgitakse. Ammoniaagi heitkoguste vähendamine on aga endiselt suurem väljakutse.