2025. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2024. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.

Töö lähteülesanne nägi ette ihtüoloogiliste uuringute läbiviimise ja rehabilitatsioonimeetmete määratlemise kolmes jõelõigus: 14,4-18,1, 40,3-42,3 ja 44,8-46,7 km suudmest.

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Liivi_21 vooluveekogumi kesise seisundi põhjused. Tingituna 2022. aasta halvast seisundist on tekkinud vajadus Liivi_2 vooluveekogumi veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamiseks koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus eri- ja üldplaneeringutes on aprillis kogutud andmete põhjal 2 823 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 76,1%.

Talv 2024/2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) soojem. Sademeid jagus keskmisest enam, päikesepaistet aga vähem.

Pärnu jõe üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise eesmärk on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.

Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

Valminud on Kliimaministeeriumi poolt tellitud analüüs elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku kohta, mille eesmärk oli hinnata kogumise korraldust, tarbijate teavitamist ja teadlikkust, kirjeldada teiste riikide praktikaid ning teha ettepanekuid meetmete rakendamiseks, mis aitaksid tõsta elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise taset.

Juhis koondab tuuleparkide arendusalade erinevate loodusväärtuste ja keskkonnanäitajate uuringute ja järelseirete metoodikad, et arendajal ja tööde tellijal, pakkumisi tegeval ja töid teostaval eksperdil ning uuringu/seire aruande kooskõlastajal ja hindajal oleks ühtne Eestis kasutatav standard, millest lähtuda.

Kokkuvõte tugineb eelretsenseeritud teaduskirjanduses avaldatule, võimalusel on meetme tõhususele (või sobimatusele) antud ka hinnang. Lisaks on kaasatud meetodeid, mida on soovitatud n-ö hallis kirjanduses (eelretsenseerimata rakendusuuringud) ja mille autorid on valdkonna või liigirühma spetsialistid ning nende pakutud meede on tänaste teadmiste kohaselt asjakohane.