12. mail algab romusõidukite kokkukogumise kampaania, mille käigus saab kuu aja jooksul jäätmekäitlejatele tasuta üle anda kehvas seisukorras seisma jäänud sõidukeid.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...

Kuumalainete ajal tiheasustusaladel esinev võimalik soojussaare efekt on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Eesti maapõues olevate kriitiliste toormete tegelik hulk on seni suuresti teadmata, kuid meie kristalne aluskord on geoloogiliselt hiiglaslik ja pakub potentsiaalselt uusi ning olulisi leiukohti, selgub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ülevaatest.

Augustikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist veidi kõrgem (norm 15,8..18,0°C). Sademeid on kuu alguses rohkelt, seejärel normi piires (norm 72..91 mm).

Lisandusid liikidega seotud kaardikihid, jäätmekäitluskohad ja metsateatised. Täiendati otsinguvõimalusi ja avalikustati osade andmestike puhul arhiveeritud andmed.

Juuli algas tormiselt ja lõppes kuumalt. Eesti keskmine õhutemperatuur möödunud kuul oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), alates 1922. aastast on see soojuselt 6. koht.

Keskkonnaamet avas keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS uue teenuse, mis võimaldab lisaks kiirgustegevuslubadele taotleda ka kiirgustegevuse registreeringuid.

Valitsus kiitis heaks järgmise paketi ettepanekuid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Tegemist on taastuvenergia direktiivi (RED III) alusel kokku pandud mahuka muudatuspaketiga, mis muu hulgas lihtsustab asjaajamist, toetab looduskeskkonda arvestava biomassi kasutust ning loob ühise kontaktpunkti taastuvenergia projektide tõhusamaks menetluseks.

Eestil on head eeldused plastijäätmete ringlussevõtuks, kuid selleks on vaja parandada jäätmete liigiti kogumist, arendada ringlussevõtutööstust ja rajada kaasaegseid sortimistehaseid. Seda näitab Keskkonnaagentuuri värske plastijäätmete ringlussevõtu võimekuse analüüs, mis valmis Kliimaministeeriumi tellimusel.