Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.

Kuuse-kooreürask ( Ips typographus) on üks olulisemaid kuusekahjureid kogu Euroopas.

Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused.

Lõpparuanne käsitleb TÜ MSI projektimeeskonna poolt saadud tulemusi projekti ülesannete täitmisel ajaperioodil 01.05.2022-16.12.2022

Kaasaegsetest metsataimekasvatuse tehnoloogiatest tulenevalt on metsapuu seemnete vajadus vähenenud ja nõudmised seemnete kvaliteedile tõusnud, seega on asjakohane seemnemajanduse tegevused ajakohastada.

Käeoleva ülevaate olulisim eesmärk on selgitada, milline metsa asukas üldse on must pässik ja kas selle seene kasvatamine Eesti metsades on mõttekas

Põhjavee koguselises seires tehti veetaseme mõõtmisi 2023 aastal 254‐s seirejaamas ning koguselise seisundi veetaseme näitajad olid küllaltki stabiilsed. Samuti ei tuvastatud olulisi negatiivseid suundumusi põhjaveekogumite keemilises seisundis sellel aastal.

2023. aasta kujunes keskmisest ligi 10% veerohkemaks .Hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.