Pärnu jõe vesikonna üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamine ja kaardistamine
Pärnu jõe üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise eesmärk on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.
Pärnu jõe üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise eesmärk on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.
Analüüs, mis koondab ja hindab rahvusvahelist teaduskirjandust tuulegeneraatorite võimalike tervisemõjude kohta.
Aasta oli eriliselt soe. Päikesepaistelisi tunde oli normist veidi enam. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.
Ülevaade tuulikute demonteerimise ja lõppkäitluse regulatsioonidest ning praktikatest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.
Metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel.
Sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C ehk 1,9 °C keskmisest soojem (1991-2020 keskmine on 7,0 °C). Alates 1922. aastast on sügis veel soojem olnud viiel aastal.
Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes. Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2024 vähenenud märkimisväärselt.
Loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.
Linnudirektiiv sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks.