Uued kaardikihid: kalapüügi keelualad, metsa kõrguskaart ning hüdromeetria ja hüdrokeemia seirejaamade valglad
Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid kalanduse, metsa ning vesikondade ja valglate sektsioonides.
Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid kalanduse, metsa ning vesikondade ja valglate sektsioonides.
Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid kalanduse ja üleujutusohuga alade sektsioonis.
Keskkonnaportaali kaardirakenduse vee valdkonna all avalikustati erinevate mereelupaigatüüpide levik Eesti merealal.
KESE infosüsteemi rakendus on saanud uue ja kasutajasõbralikuma väljanägemise. Uus versioon toob ühtlasi juurde rohkem võimalusi andmete otsimiseks ja jagamiseks ning võimaldab seiretööde tõhusamat menetlust ja jälgimist.
Alates 27. märtsist saavad inimesed oma küsimustele tuuleenergia ja tuulikute arendamise kohta vastuseid riigiinfo telefonilt 1247. Uus infoteenus aitab huvilistel jõuda teaduspõhise ja ajakohase teabeni, toetades seeläbi teadlikku arutelu ja otsustamist.
Eile, 24. novembri varahommikul lõppes ÜRO kliimakonverents ehk COP29 , kus kõige olulisemaks küsimuseks oli ülemaailmse kliimarahastuse kokku leppimine.
Loomaaia fotovõistlus ZoFo2025 raames toimuvad Loomaaia auditooriumis (Ehitajate tee 150) kahel neljapäeval, 21. augustil ja 4. septembril kell 18 tunnustatud loodusfotograafide Urmas Tartese ja Remo Savisaare tasuta loodusfotograafia loengud.
Keskkonnaamet kontrollis perioodil juunist augustini üheksal üle-eestilisel avalikul üritusel korduskasutatavate nõude ja söögiriistade kasutamise kohustuse täitmist. Kontrollide tulemused kinnitasid, et ürituste korraldajad tagavad üldjuhul üritustel üksnes korduskasutatavate nõude ja söögiriistade kasutamise. Keskkonnaamet jätkab kontrollidega ka sügisel.
Edaspidi ei ole kaitsealustes parkides vajalik ürituse korraldamiseks taotleda eraldi Keskkonnaameti luba. Ürituse läbiviimiseks piisab, kui saadakse luba maaomanikult või maa haldajalt ning võetakse arvesse pargi kaitse-eeskirja nõudeid.
Umbusi jõkke jõudis 2022. aasta suvel tänu tugevatele vihmasadudele reostunud vesi, mis oli pärit Pajusi farmi silohoidlast. Hukkus tuhandeid kalu ja teisi veeorganisme. Tänaseks on reostuse tekitaja poolt jõe heastamistööd lõpule viidud ja jõeelustiku seisund seetõttu paranenud.