Uued kaardikihid – modelleeritud mereelupaigad
Keskkonnaportaali kaardirakenduse vee valdkonna all avalikustati erinevate mereelupaigatüüpide levik Eesti merealal.
Keskkonnaportaali kaardirakenduse vee valdkonna all avalikustati erinevate mereelupaigatüüpide levik Eesti merealal.
Kaardirakenduse üleujutusohuga alade sektsioonis on uuendatud üleujutuse tõenäosusstsenaariumite kaardikihte. Rannikualade ja riskipiirkondade üleujutuse aladele on lisandunud 2024. aastal modelleeritud Pärnu jõe vesikonna alad. Kihtidel on visualiseeritud maksimaalse veetaseme tõenäosusstsenaariumid 10, 50, 100 ja 1000 aasta kohta. Lisaks on antud sektsioonis ka üleujutusohuga seotud...
Keskkonnaportaali kaardikihte on uuendatud kolmes sektsioonis: maakasutuse väärtused kaitsealadel, surnud puud ja joogiveehaarete toitealad.
Tallinnas esitleti pilootprojekti „Merehunt" esimesi tulemusi, mis näitasid suurt huvi meie merekeskkonna reaalajas ja tänasest kordades põhjalikema andmete kättesaadavuse vastu.
Käesoleva töö eesmärk oli kaardistada veekogumil Vainupea_2 (Vainupea Kandle paisust suudmeni) asuvad koormusallikad, kesise seisundi põhjused ning pakkuda välja võimalusi hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ja elupaikade taastamiseks.
Keskkonnaagentuuri analüüsi kohaselt ei võimenda Kikepera looduskaitseala märgalade taastamine üleujutusi Surju küla piirkonnas.
Kliimaministeeriumi tellimusel ja Euroopa Liidu rahastuse toel on valminud juhend, mis aitab ühtlustada tuuleparkide keskkonnamõjude hindamiste läbiviimist. Juhend keskendub neljale olulisele mõjule – müra levik välisõhus, madalsageduslik heli, sh infraheli, vibratsioon ja varjutamine.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rajas Lahemaale ebapärlikarpide kasvatusjaama. See võimaldab RMK Põlula kalakasvatustalitusel varasemast tõhusamalt aidata kaasa ebapärlikarbi populatsiooni taastamisele.
Copernicuse kliimamuutuste teenistus ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus on loonud uue tööriista Thermal Trace, mis võimaldab jälgida kuuma- ja külmastressi esinemist kogu maailmas.
Eesti maapõues olevate kriitiliste toormete tegelik hulk on seni olnud suuresti teadmata, kuid meie kristalne aluskord on geoloogiliselt hiiglaslik ja pakub potentsiaalselt uusi ning olulisi leiukohti, selgub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ülevaatest.