Soojussaarte hindamine Eesti linnades 2020-2024
Keskkonnaagentuuril valmis Eesti linnade soojussaartest värske kaardilugu, mis põhineb Ameerika Landsat-8/9 satelliitide mõõtmistele aastail 2020 kuni 2024.
Keskkonnaagentuuril valmis Eesti linnade soojussaartest värske kaardilugu, mis põhineb Ameerika Landsat-8/9 satelliitide mõõtmistele aastail 2020 kuni 2024.
Kevad 2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) ehk normist soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.
Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus eri- ja üldplaneeringutes on aprillis kogutud andmete põhjal 2 823 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 76,1%.
Peatselt on käes aeg kuuse-kooreüraski tõrje kevadiseks esimeseks etapiks, milleks on püünispuude langetamine.
2025. aasta esimene kuu kulges talvele ebatüüpiliselt soojalt, väga sajuselt ja sombuselt. Keskmine õhutemperatuur oli 0,9 kraadi ehk 4 kraadi normist soojem (norm -3,1 kraadi). Alates 1922. aastast on see soojuselt 4. kohal ja alates 1991. aastast 2. kohal.
Kuu keskmine õhutemperatuur tervikuna tuleb normi piires (norm -4,7..-0,3°C), kohati veidi kõrgem ja seda eelkõige Lääne-Eestis, mis jääb jäävaba Läänemere mõjusfääri. Sademeid on normist vähem (norm 38..61 mm), sest enamiku kuust jääme kõrgrõhkkondade mõjusfääri.
Tooma soojaam on ainulaadne nii Eestis kui ka Euroopas. Süstemaatilisi soohüdroloogilisi ja -meteoroloogilisi vaatlusi ning mõõtmisi alustati seal juba 1950. aastal.
Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles esitas AS-le Olerex (edaspidi Olerex) ja selle juhatuse liikmele Andres Linnasele süüdistuse valeandmete esitamises.
Keskkonnaagentuur kutsub 20. veebruaril osalema veebiseminaril, mille käigus tutvustame käesoleval aastal lennundusmeteoroloogia valdkonnas rakendatud olulisemaid muudatusi.