Orhideenäituse seminar
Tartu Ülikooli botaanikaaia roosimajas toimub orhideeseminar, kus lisaks orhideedele käsitletakse ka nende tolmeldajaid ning avatakse orhideede tolmeldamisbioloogia põnevaid tagamaid.
Tartu Ülikooli botaanikaaia roosimajas toimub orhideeseminar, kus lisaks orhideedele käsitletakse ka nende tolmeldajaid ning avatakse orhideede tolmeldamisbioloogia põnevaid tagamaid.
Pestitsiidijäägid toidus kirjeldab Eesti päritolu tava- ja mahetoidu proovide osakaalu, milles taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud või need jäid kehtestatud piirnormidest (MRL) allapoole. Mõõdik põhineb Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikul järelevalvel ning peegeldab toiduohutuse ja kestliku taimekasvatuse seisundit.
Koguda teavet piiritajate ja pääsukeste pesitsusaegse arvukuse kohta.
Vabatahtliku seire eesmärgiks on koguda teavet piiritajate ja pääsukeste pesitsusaegse arvukuse kohta.
Pikaajalise töötuse määr on pikaajaliste (12 kuud või kauem tööd otsinud) töötute osatähtsus tööjõus. Töötu – 15–74-aastane isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
Pinnavesi hõlmab kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett ning ranniku- ja territoriaalmerd. Eesti pinnaveekogud on jaotatud 744-ks eristuvaks veekogumiks – 635 vooluveekogumit (jõed, ojad, kraavid, kanalid), 93 seisuveekogumit (looduslikud ja tehisjärved) ning 16 rannikuveekogumit. Pinnaveekogumite koondseisund määratakse ökoloogilise seisundi (näiteks kalastik, suurtaimed, suurselgrootud) ja keemilise seisundi (näiteks raskmetallid ja pestitsiidid) alusel, arvestades halvemat tulemust.
Pinnaveele avalduvate inimtekkeliste koormuste analüüs on veeseaduse alusel koostatav kohustuslik alusuuring, mis on veemajanduskavade ajakohastamise lähtealuseks.
Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab loomakasvatuse, maaharimise (põllumajandus: peamiselt lämmastik- ja orgaaniliste väetiste kasutus, turvasmuldadel olevate põllumaade harimisest ja taimejäänustest), maaharimise (LULUCF: seotud mulla süsinikusisalduste muutusega) ja põllumajandussektoris kasutatavate kütuste heiteid. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Puhas energia – varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. Energiamajanduse Arengukavas (ENMAK) käsitletakse puhta energia allikana muuhulgas heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam.