Töö käigus koguti andmeid ajavahemikus 01.07.2013 kuni 01.10.2014 veekeskkonna seisundit parandavate tegevuste kohta. Saadud informatsioon koondati tabelisse (Lisad 1.4 ja 1.5). Informatsiooni kogumiseks kasutati Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) toetuste andmebaasi, Põllumajandusregistrite Keskuse (PRIA) toetuste andmebaasi, Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) ning kohalike...

Töö käigus koguti andmeid ajavahemikus 01.07.2014 kuni 01.10.2015 veekeskkonna seisundit parandavate tegevuste kohta. Käesoleva ülevaate koostamise käigus hinnati kõikide rakendatud tegevuste eesmärgipärasust. Eesmärgipäraseks loeti tegevused, mis vähendasid kogumi seisundit mõjutavat koormust 28. Näiteks loeti eesmärgipäraseks kalapääsu rajamine kogumile kui kogumi alamkoormusena oli toodud VH...

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Selja jõe veekvaliteeti mõjutavad võimalikud reostusallikad ja koostada tegevuskava Selja jõe seisundi parandamiseks. Kuna Selja jõe halva seisundi põhjuseks on liigne toitaineterohkus, siis käesolevas 4 töös on pööratud põhitähelepanu toitainete koormuse allikatele ja nende negatiivse mõju vähendamise abinõudele. Töö alguses koguti olemasolevat...

Töö eesmärgiks oli kaardistada Räpu jõe valgalal põllumajandusalane tegevus ning anda hinnang veekogu mõjutavale põllumajanduskoormusele. Samuti tuli koostada konkreetsed ja praktikas reaalselt rakendatavad leevendusmeetmed Räpu jõe valgalal põllumajandusliku hajukoormuse mõju vähendamiseks.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on kaardistada Selja jõe ning selle lisajõgede ja alates 10 km2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgalal olevad reostusallikad ja reostuskoormus ning töötada välja võimalikud leevendusmeetmed Selja jõe valgala veekogumite seisundi parandamiseks