2025. aasta suvel testis Keskkonnaagentuur Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames uudset lahendust riiklikus elustiku seires – keskkonna DNA ehk eDNA põhist lähenemist. Metoodikat testisime seal, kus andmeid paistis nappivat, et katta lisaks ka mõningaid andmelünki.

Keskkonnaagentuuri tellimusel töötas Eesti Maaülikool välja uue paindliku metsamaski metoodika, mis võimaldab määratleda metsamaa ulatust vastavalt erinevatele riiklikele ja rahvusvahelistele metsadefinitsioonidele.

2026. aasta kalaks on valitud lest – merekala, kes võib harvem sattuda ka jõgede alamjooksudele.

2026. aasta jaanuar oli viimase 25 aasta üks külmemaid. Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,8 kraadi (norm -3,1 kraadi), jäädes alla vaid 2010. aastale kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -11,4 kraadi ja edestades napilt 2016. aastat (-7,7 kraadi). Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 6. jaanuaril Jõgeval -26,8 kraadi. Kõige soojem oli aga 3. jaanuaril Ruhnus, +3,1 kraadi.

Keskkonnaagentuuri värske blogilugu avab iga-aastase ohtlike metsakahjustajate seire tausta ja olulisuse.

Keskkonnaportaali üheks oluliseks osaks on rakendus Andmed ja kaart. Uuri järele, milleks ja kuidas seda kasutada ning millised on uuendused.

Värskelt on ilmunud kaks ülevaadet, mis käsitlevad metsade netojuurdekasvu ja raiemahtu/puiduvarumist ning nende suhet. Euroopa ministrite metsakaitse protsess "Euroopa metsad" (Forest Europe) avaldas Euroopa metsade seisundi ülevaate (State of the Europe’s Forests 2025) ja Eurostat tuli välja metsa arvepidamise (EFA) andmestiku põhjal uudisega 2023. aasta netojuurdekasvu ja puiduvarumise vahe...

2026. aasta märtsi keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi, mis on pikaajalisest keskmisest 4 kraadi soojem. Pikas andmereas jagab tänavune märts esikohta 2007. aastaga. Kuu madalaim temperatuur -6,5 kraadi mõõdeti 8. märtsil nii Kuusikul kui Lääne Nigulas. Kõige soojem päev oli 14. märts, mil Türil oli 16,3 kraadi.

Värskelt on ilmunud kaks ülevaadet, mis käsitlevad metsade netojuurdekasvu ja raiemahtu ning nende suhet. Mõlemad allikad toovad Eesti kohta esile asjaolu, et raiemaht/puidu varumine on ületanud netojuurdekasvu.