Välisõhu saastamisega seotud keskkonnaloa uue kontseptsiooni väljatöötamine
Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.
Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.
Analüüs hõlmas tuuleenergiat, tuumaenergiat, biomassi põletamist ja ahikütet, põlevkivitööstust, gaasielektrijaamu, päikeseenergiat ning energiasalvestuslahendusi, nagu pumphüdrojaamad ja akud.
Töö käsitleb Eesti pinnaveekogumite vesikonnatunnuste analüüsi ning moodustab olulise alusuuringu veemajanduskavade koostamisel aastateks 2028–2033.
Veemajanduskavade alusuuringute 2028-2033 kokkuvõte annab ülevaate Eesti veemajanduse peamistest probleemidest ja alustest, millele tuginedes koostatakse järgmise perioodi veemajanduskavad (2028–2033). Selle eesmärk on mõista, mis mõjutab Eesti veekogude seisundit, kus on andmelüngad, ning mis vajab kiiret sekkumist.
Analüüs annab ülevaate Eesti veekasutuse liikidest, nendega seotud kuludest ja tasudest ning veeteenuste majanduslikust mõjust, et toetada säästliku ja kulutõhusa veemajanduse planeerimist.
Pinnaveele avalduvate inimtekkeliste koormuste analüüs on veeseaduse alusel koostatav kohustuslik alusuuring, mis on veemajanduskavade ajakohastamise lähtealuseks.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt algatas täna käskkirjaga Kolgi ja Irbe madaliku looduskaitsealade moodustamise menetluse. Tegemist on esimeste kaitsealadega, mis plaanitakse luua Eesti majandusvööndisse – nende eesmärk on kaitsta karide elupaigatüüpi, olulisi linnualasid ning kalade koelmu- ja toitumispaiku.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid aastatel 2023–2024 veel 3%, mille tulemusel on ELi heitkogused kokku 40% väiksemad kui aastal 1990, nagu selgub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile esitatud ametlikest Euroopa Liidu andmetest ja täna avaldatud EEA (European Environment Agency) analüüsist. ELi kasvuhoonegaaside inventuuri koostas ja edastas 15. aprillil EEA Euroopa Liidu...
Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgses kliimapoliitikas. Eesti ootus on, et liikmesriikidele jääks võimalikult suur vabadus ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas heidet kõige mõistlikumalt vähendada.
22. aprill on rahvusvaheline Maa päeva! Tänase päeva eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Elame ja tegutseme iga päev nii, et oma kodu ja ümbritsevat keskkonda hoida. Meie väärtuspõhise valiku kõige selgem peegel on andmed.