Aruanne annab ajakohastatud ülevaate Eesti põhjaveekogumite hüdrogeoloogilistest ja hüdrokeemilistest tunnustest, toetades 2027–2032 veemajanduskavade koostamist.
Käesolevas Eesti Geoloogiateenistuse uuringus analüüsitakse reostusallikate mõju Eesti põhjaveekogumite keemilisele ja koguselisele seisundile. Uuringu eesmärk on anda teaduspõhist teavet veemajanduse otsuste tegemiseks, keskendudes põhjavee kaitsele ja säästvale kasutamisele.
Töös analüüsitakse Eesti põhjaveekogumite 2024 - 2025. aasta riikliku seirevõrgu tihedust, seire sagedust ja seirekaevude sobivust vastavalt Euroopa Komisjoni juhenditele, veepoliitika raamdirektiivile (VRD, 2000/60/EÜ) ja põhjaveedirektiivile (2006/118/EÜ).
Eesti imetajate levikuatlase eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis.
Uuringus kaardistati maa- ja mullakasutuse poliitika juhtimise võimalused erinevatel valitsemistasanditel (riik, kohalikud omavalitsused, maaomanikud ja kasutajad) ning anti ülevaade Eesti õigusraamistikust.
Maikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 MW.
2026. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2025. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.
KMH aruande avalik arutelu toimub 04.06.2026 kell 17.00 Pärnu-Jaagupi Rahvamajas (Pärnu mnt 26, Pärnu-Jaagupi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond) ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas Microsoft Teams.
Botaanik Toomas Kukk koos kaaslastega tutvustab enamlevinud puisniidutaimi, kaitsealuseid liike ja puisniidu majandamise eripärasid.
KMH programmi avalik arutelu toimub 13.07.2026 kell 16.00 Sonda Kogukonnamajas (Lembitu tn 9, Sonda, 43001 Ida-Viru maakond).