Eesti imetajate levikuatlas
Eesti imetajate levikuatlase eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis.
Eesti imetajate levikuatlase eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis.
Uuringus kaardistati maa- ja mullakasutuse poliitika juhtimise võimalused erinevatel valitsemistasanditel (riik, kohalikud omavalitsused, maaomanikud ja kasutajad) ning anti ülevaade Eesti õigusraamistikust.
Maikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 MW.
2026. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2025. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.
Käesolevas Eesti Geoloogiateenistuse uuringus analüüsitakse reostusallikate mõju Eesti põhjaveekogumite keemilisele ja koguselisele seisundile. Uuringu eesmärk on anda teaduspõhist teavet veemajanduse otsuste tegemiseks, keskendudes põhjavee kaitsele ja säästvale kasutamisele.
Aruanne annab ajakohastatud ülevaate Eesti põhjaveekogumite hüdrogeoloogilistest ja hüdrokeemilistest tunnustest, toetades 2027–2032 veemajanduskavade koostamist.
Töös analüüsitakse Eesti põhjaveekogumite 2024 - 2025. aasta riikliku seirevõrgu tihedust, seire sagedust ja seirekaevude sobivust vastavalt Euroopa Komisjoni juhenditele, veepoliitika raamdirektiivile (VRD, 2000/60/EÜ) ja põhjaveedirektiivile (2006/118/EÜ).
Sel reedel ja laupäeval toimunud Keskkonnaagentuuri häkatonil „Metsikult andmetes 2026“ otsiti uusi ja praktilisi lahendusi metsandusandmete paremaks kasutamiseks.
Valitsus kinnitas Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamise ja uue kaitse-eeskirja, mis tagab senisest tõhusama kaitse Lääne-, Pärnu- ja Raplamaa piiril asuvale väärtuslikule luha-, soo- ja metsamaastikule.
Eesti tulevase tuuma- ja kiirgusohutuse regulaatori loomist valmistab Keskkonnaamet ette KIK rahastuse toel ja koostöös Tarbijakaitse ja tehnilise Järelevalve ametiga.