Põhjaveekogumite kontseptuaalsed mudelid 2025
Aruanne annab ajakohastatud ülevaate Eesti põhjaveekogumite hüdrogeoloogilistest ja hüdrokeemilistest tunnustest, toetades 2027–2032 veemajanduskavade koostamist.
Aruanne annab ajakohastatud ülevaate Eesti põhjaveekogumite hüdrogeoloogilistest ja hüdrokeemilistest tunnustest, toetades 2027–2032 veemajanduskavade koostamist.
Käesolevas Eesti Geoloogiateenistuse uuringus analüüsitakse reostusallikate mõju Eesti põhjaveekogumite keemilisele ja koguselisele seisundile. Uuringu eesmärk on anda teaduspõhist teavet veemajanduse otsuste tegemiseks, keskendudes põhjavee kaitsele ja säästvale kasutamisele.
Töös analüüsitakse Eesti põhjaveekogumite 2024 - 2025. aasta riikliku seirevõrgu tihedust, seire sagedust ja seirekaevude sobivust vastavalt Euroopa Komisjoni juhenditele, veepoliitika raamdirektiivile (VRD, 2000/60/EÜ) ja põhjaveedirektiivile (2006/118/EÜ).
Keskkonnaamet kinnitas võõrnälkjate ohjamiskava, mis koondab parima olemasoleva teadmise võõrnälkjate tõrje korraldamiseks ja nende edasise leviku pidurdamiseks. Invasiivsed võõrliigid on Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas, kelle levik Eestis on ulatuslik ja kelle arvukus on mitmel pool väga suur. Mõlemal liigil on negatiivne mõju inimeste varale.
Euroopa on jätkuvalt maailma kõige kiiremini soojenev manner ning kliimamuutuste mõju avaldub üha selgemalt nii kuumalainete, põudade, maastikupõlengute kui ka kiiresti kahaneva lume- ja jääkatte kaudu. Värskelt avaldatud Euroopa kliimaraport 2025 (European State of the Climate), mille koostasid Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), annab...
Eesti ulukiasurkondade seisund on pidevas muutumises. Seda mõjutavad looduslikud protsessid, kliimatingimused, haiguste levik ning mitmed muud majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. 2025. aastal olid fookuses metssead seoses sigade Aafrika katku (SAK) tõkestamisega ning hundid, kelle kõrge arvukus tõi kaasa sagenenud kariloomade murdmise.
Keskkonnaagentuur jälgib igal talvehooajal jääolusid Eesti vetes. Jäävaatluste põhjal koostatud ülevaated ja jääkaardid annavad olulist teavet nii meresõiduohutuse, jäämurdetööde kui ka jääteede rajamiseks ning aitavad paremini mõista meie talvede muutlikkust.
Looduskaitseliste tööde teostamise raames on avatud taotluse voor Keskkonnaameti poolt tellitud töödele, et parandada ja/või säilitada kaitstavate loodusobjektide ja kaitsealuste liikide seisundit. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 15. mai 2026 kella 14.00.
Viimase nädala jooksul on mitmest Lääne-Virumaa rannast leitud tahkeid musti masuudiklompe. Kutsume laupäeval, 2. mail kell 11 vabatahtlikke Karepa rahvamaja juurde ning kell 12 Lobi küla Pedari talu juurde. Koos minnakse edasi koristama.
2026. aasta aprilli keskmine õhutemperatuur oli 4,8 °C, mis on 0,1 °C pikaajalisest keskmisest madalam. Pikas aegreas paigutub tänavune aprill soojuse poolest keskmike hulka. Aprilli madalaim õhutemperatuur –5,5 °C mõõdeti Jõhvis 21. aprillil. Kõige soojem päev oli 15. aprill, mil Kuusikul oli 17,8 °C.