Ülevaade sellest, kuidas ja millal SMI Eestisse jõudis, ja isikutest, tänu kellele see tegevus alguse sai. Kirjeldatakse metoodikat ja tegevusi, nii sõnas kui pildis. Samuti kelle töö tulemusena metsastatistika tekib.

Käesolevas analüüsis on võrreldud erinevate andmeallikate põhjal saadud metsaelupaikade seisundi üldhinnanguid - kasutatud on nii elupaigainventuuride andmebaasi andmeid kui ma metsaelupaikade seire andmeid.

Analüüs võrdleb SMI ja Natura 2000 metsade seireandmeid ning nende metoodikate ühisosa ning selle eesmärgiks oli võrrelda omavahel nii SMI kui Natura 2000 metsasid ning selgitada välja, kas andmestik sobib metsaökosüsteemi seisundi hindamiseks.

Käesoleva projekti eesmärgiks on anda ülevaade hetkeolukorrast raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite leidumise kohta Eesti päritolu puidus.

Eestimaa suur kaetus metsaga ja selle võime kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata paneb lootusi metsale.

Metsamaa omandiline kuuluvus on olulise tähtsusega indikaator riikide metsanduse ja metsasektori kirjeldamisel.

Reaalne olukord Eestis on selline, et aastal 1985 valitud kümnest geenireservimetsast (3500 ha) on vaid osa riigi omandis ja sellestki on olulisele osale kehtestatud erineva rangusega kaitserežiim.

Metsaelupaigad on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitajad. Paljud selgroogsed, sealhulgas ka linnud, elavad eelkõige just eriilmelistes metsades.

Alusuuringu eesmärk on anda metsade majandamist ja hoidu käsitlevat teadmispõhist aktuaalset teavet metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks ja arengukava koostamiseks.