Uuringud ja aruanded

Uuringu eesmärk on pakkuda põhjendatud ja rakendatavaid ettepanekuid, kuidas korraldada Eestis korduskasutuskõlblike ja kasutatud ning jäätmeteks muutunud tekstiilide kogumist, ning toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) muudatuste ülevõtmist Eesti siseriiklikk

Töö koostati IV perioodi veemajanduskavade (2028–2033) koostamise toetamiseks. Tulemusi kasutatakse veemajanduskavade meetmeprogrammis paisudega seotud meetmete ja tegevuste prioriseerimisel. 

Uuringus kaardistati maa- ja mullakasutuse poliitika juhtimise võimalused erinevatel valitsemistasanditel (riik, kohalikud omavalitsused, maaomanikud ja kasutajad) ning anti ülevaade Eesti õigusraamistikust.

Maikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 MW.

Analüüs hõlmas tuuleenergiat, tuumaenergiat, biomassi põletamist ja ahikütet, põlevkivitööstust, gaasielektrijaamu, päikeseenergiat ning energiasalvestuslahendusi, nagu pumphüdrojaamad ja akud.

Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.

Metsamaski metoodika väljatöötamine metsamaa maakategooria aktuaalsete piiridega kaardi loomiseks ja metsamaa pindala ning selle muutumise edasiseks hindamiseks.

Uuringu eesmärgiks oli hinnata metsa- ja puidusektori ettevõtete majandustulemuste põhjal sektori panust Eesti majandusse, sh loodavat otsest ja kaudset lisandväärtust.

Veebruarikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 megavatti.

Aruanne käsitleb uue mudeli väljatöötamist puu kõrguse jaoks ning puistu juurdekasvu ja suremuse mudelite loomist.