Uudised

Keskkonnaagentuur avaldas Keskkonnaportaalis 2022. aasta põllumuldade seire tulemusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat tulemust põllumuldade seirest.

Euroopa Komisjon hoiatas 17 liikmesriiki ning Eestit, et riigid ei suuda 2025. aastaks ringlusse võtta sihiks seatud 55% olmejäätmetest. Kliimaministeerium teeb juba sügisel sammud olukorra parandamiseks, eesmärk on võtta jäätmed ladestamise ja põletamise asemel uue materjalina kasutusse.

Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31% protsendini. 2022. aasta raiemahu eksperdihinnang on 11,4 miljonit m3, püsides riigimetsas eelmise aasta tasemel.

Põllumuldade seire eesmärgiks on muldades toimuvate erinevate bioloogiliste, füüsikaliste, agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste pikaajaline jälgimine. Mullaomaduste muutumine toimub väga aeglaselt ja pikaajalise perioodi jooksul.

7. juunil otsisid Keskkriminaalpolitsei ja Keskkonnaameti ametnikud läbi Olerexi peakontori, et selgitada välja, kas AS Olerex on esitanud Maksu- ja Tolliametile teadlikult valeandmeid, et vabaneda vedelkütuse seadusest tulenevast biokütuse nõude täitmisest.

Keskkonnaameti, Maa-ameti ja RMK koostöös valmis pärandniitude rendihuvi rakendus, mis sisaldab teavet nii vabade kui ka juba väljarenditud pärandniitude kohta.

Valitsus toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada pärast 2030. aastat uutele raskeveokitele rangemad heitenormid.

Sel kevadel on taas mitmel pool Eestis märgatud lehtedest hõredaks, kohati suisa paljaks söödud võradega arukaski ja tammepuid. Sedapuhku on kaskedel süüdlastena tuvastatud roheka keha ja tumenenud peaga metsa-külmavaksiku (Operophtera fagata) röövikud.