Uudised

Jaanipärg pole ainult piduehe, vaid osa eestlaste pikaajalisest pärimusest ning võimalus kogeda meie looduse mitmekesisust. Folklorist Reet Hiiemäe kirjutab, kuidas jaanipäevased taimepärjad peegeldavad pärandniitude liigirikkust ja taimetundmist.

Eesti põldudel ja metsades jälgitakse regulaarselt, mis toimub meie muldadega. Viimase ligi 20 aasta jooksul on uuritud mullaseire raames 30 põllumulla seireala üle Eesti – et teada saada, kui puhtad on meie mullad ja kas sinna on hakanud kogunema ohtlikke aineid.

Mitmel pool riigis on sademete hulk juba praeguseks ületanud kogu kuu keskmise normi ning mitmetes hüdromeetriajaamades on registreeritud tavapärasest märksa kõrgemad veetasemed.

Eile Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu keskkonnanõukogul esindas Eestit energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arutelude keskmes olid romusõidukite määruse uuendused, kliimamuutuste raamkonventsiooni COP30 kohtumise ettevalmistus ning muud Euroopa rohereformiga seotud küsimused.

Euroopa Kohus tegi eile otsuse, mis toetab Eesti senist lähenemist hundi kaitsestaatuse hindamisel ja huntide küttimise reguleerimisel.

Iisraeli rünnakud Iraani tuumarajatistele ei põhjusta Eestile kiirgusohutuse seisukohalt riske. Hetkel teadaoleva info põhjal on rünnaku sihtmärk olnud maa-alune uraani rikastamise tehas ning radioaktiivsete ainete ulatuslik levik keskkonda on väga vähetõenäoline.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rajas Lahemaale ebapärlikarpide kasvatusjaama. See võimaldab RMK Põlula kalakasvatustalitusel varasemast tõhusamalt aidata kaasa ebapärlikarbi populatsiooni taastamisele. 

Keskkonnaamet andis Viljandi spahotelli ehituse jätkamiseks vajaliku keskkonnaloa. Veeluba ehitusplatsile valguva põhjavee ümberjuhtimiseks seab tingimused riskide maandamiseks ning kohustab ehitajat põhjaveetaseme muutusest puudutatud majapidamised ühisveevärgiga ühendama. 

Keskkonnaagentuuril on oluline roll Eesti metsade seirel ja hindamisel. Mais toimus Tartumaal treeningtakseerimise koolitus, millest võttis osa 184 metsakorraldajat.
 

Loodusmaja on saavutanud oma täiskõrguse ning tähistab sarikapärja allatoomise traditsiooniga ehitustööde kordaminekut ja edukat jätkumist. Eesti suurim avalikuks kasutuseks plaanitud puithoone valmib 2026. aastal ja avatakse 2027. aasta alguses.