Uudised

Kormorane lubatakse kudevate kalade kaitseks heidutada Pärnu jõel Tindisaartest Paikusel Kurgja paisuni kuni 30. maini. Sellel perioodil on piirkonnas lubatud küttida kuni 200 kormorani. Mitteletaalseks heidutamiseks on lubatud samal ajal seal kasutada tuuletantsijat, lasereid ja pauguteid.

Kliimamuutustele vastupidav põllumajandus aitab säilitada tootlikkust ja hoida põllumajandustootjate sissetulekuid stabiilsetena, samal ajal tagades toidujulgeoleku ja ökosüsteemide kaitse Euroopas.

Keskkonnaamet ootab tagasisidet uuele Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavale.

Keskkonnaamet lubab sel aastal inimeste toidulaua kaitseks haneliste letaalset heidutust Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle heidutusjaht on lubatud nendes maakondades 16. märtsist 31.

Linnalinnud otsivad pesitsuskohti sageli hoonetel ja nende läheduses. See, kas linnud saavad hoonel pesitseda või mitte, on sageli inimese enda otsustada. Kui lindude pesitsemine ei sega, võib lasta neil rahulikult seda teha.

Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub taaskord kooliõpilasi otsima vastuseid metsaviktoriini küsimustele. Juba 25. korda startivast metsaviktoriinist on oodatud osa võtma kõik kooliõpilased.

Sigade Aafrika katku (SAK) kriisi algusest alates on keskkonnaametnikud teinud metssigade leidmiseks droonilende. 1. augustist 2025 kuni 28. veebruar 2026 panustasid Keskkonnaameti droonipiloodid SAK droonilendudesse ligi 400 töötundi.

2026. aasta veebruar oli soojuselt viies vaatlusajaloos – möödunud kuul oli globaalne keskmine õhutemperatuur tööstuseelsest tasemest 1,49 °C võrra kõrgem. Lääne-Euroopas oli veebruar äärmiselt sademeterohke, mis tõi kaasa ka ulatuslikke üleujutusi.

KIK ja Kliimaministeerium kutsuvad koole  osalema 16-18-aastaste noorte rohetehnoloogia programmis, mis pakub gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele võimalust siduda riiklikus õppekavas ette nähtud uurimis- või praktiline töö rohetehnoloogia valdkonnaga. Programmi saab kandideerida 22.

Kliimaministeeriumi tellimusel ning Tallinna Ülikooli teadlaste poolt valminud värske uuring näitab, et metsa- ja puidusektoril on Eesti majanduses oluline roll, panustades koos kaudsete mõjudega riigieelarvesse ligi 10 protsenti maksutuludest.