Uudised

17. märtsil Brüsselis toimunud ELi energeetikanõukogu istungi fookuses oli ELi energiajulgeolek, taskukohase energia tagamine ning elutähtsa energiataristu kaitse.

Riigikontrolli avaldatud järelaudit loodusväärtuste kaitsmise korraldamisest käsitleb muu hulgas Rail Balticu hüvitusaladel toimunud soovimatuid raieid eelmise aasta jaanuaris. Probleemi tuvastamise järel sai see teema 2024.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 14. märtsil taotlusvooru, milles saab toetust küsida projektidele, mis aitavad saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärke ja mille põhirahastus kaetakse välisallikatest.

EIS rahastas ligi 2 miljoni euroga andmepõhise aruandluse projekte, mis teevad ettevõtetele lihtsamaks äriprotsesside haldamise ning omavahel ja ka riigiga suhtlemise.

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) on välja kuulutanud seitsmenda hinnangutsükli (AR7) koordineerivate juhtivautorite ja toimetajate otsingu.
 

Kliimaministeerium alustab Euroopa Liidu liikmesriikidega läbirääkimisi, et lükata edasi teise heitkogustega kauplemissüsteemi (HKS 2) rakendamine hoonete ja maanteetranspordi kütuste jaoks. Samuti ollakse valmis taotlema HKS 2 tühistamist.

Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab märtsi lõpus elektroonilise enampakkumise puidu biokeemilise väärindamise tehase rajamisest huvitatud ettevõtjate vahel. Ees ootavad oksjonid RMK varutavale paberipuidule ning raidmetele.

Keskkonnateadlikkuse kasv ja ennetustöö aitavad vähendada rikkumisi. Samuti peab olema ühiskonna jaoks vastuvõetav, et keskkonnakuritegevusse tuleb suhtuda suure tõsidusega ning selle vastu võidelda samade meetoditega, kui teiste majanduskuritegude liikidega.

„Ühe aasta (2024) lõikes oli üks põnevaid ja mõnevõrra ohtlikke olukordi pakkunud keskmine aasta. Pikaajaliste andmete põhjal näeme aga kinnistuvaid hälbeid „keskmisest“. Keskmine kevadsuurvesi veebruaris, valingvihmadest põhjustatud uputused suvel, tulvad ja jääummistused talvel.

„Ühe aasta (2024) lõikes oli üks põnevaid ja mõnevõrra ohtlikke olukordi pakkunud keskmine aasta. Pikaajaliste andmete põhjal näeme aga kinnistuvaid hälbeid „keskmisest“. Keskmine kevadsuurvesi veebruaris, valingvihmadest põhjustatud uputused suvel, tulvad ja jääummistused talvel.