Uudised

Keskkonnaamet andis Viljandi spahotelli ehituse jätkamiseks vajaliku keskkonnaloa. Veeluba ehitusplatsile valguva põhjavee ümberjuhtimiseks seab tingimused riskide maandamiseks ning kohustab ehitajat põhjaveetaseme muutusest puudutatud majapidamised ühisveevärgiga ühendama. 

Keskkonnaagentuuril on oluline roll Eesti metsade seirel ja hindamisel. Mais toimus Tartumaal treeningtakseerimise koolitus, millest võttis osa 184 metsakorraldajat.
 

Loodusmaja on saavutanud oma täiskõrguse ning tähistab sarikapärja allatoomise traditsiooniga ehitustööde kordaminekut ja edukat jätkumist. Eesti suurim avalikuks kasutuseks plaanitud puithoone valmib 2026. aastal ja avatakse 2027. aasta alguses.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutus

Keskkonnaagentuur on kinnitatud Euroopa Riiklike Metsainventuuride ühenduse (The European National Forest Inventory Association – ENFIN) täisliikmeks.

Riigimetsa Majandamise Keskus käivitas suvehooaja eel teavituskampaania „Kui loodusesse, siis lugupidavalt!“, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust, et riigimetsas liikumine oleks turvaline, meeldiv ja loodust säästev.

Aprillis ja mais täheldati Kanadas maastikupõlengute aktiivsuse suurenemist. Põlengutest pärinev suits kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse.

Sel aastal on Keskkonnaamet tellinud karuputke võõrliikide tõrjetöid nii riigi- kui eramaal kokku enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 360 000 eurot ja kestavad septembrini.

Riiklik energia- ja kliimakava ehk REKK ei sea uusi eesmärke ega meetmeid, vaid on sisult aruanne Euroopale meie kliima- ja energiapoliitika edenemise kohta. Ajakohastamine on eelduseks Eestile algatatud rikkumismenetluse lõpetamiseks.

Keskkonnaameti korraldatud tragimistalgutel toodi tänavu Peipsi järvest välja 555 vana nakkevõrku, kogupikkusega 38,8 km. Sellised uitvõrgud on tõsiseks ohuks veekogus elavatele kaladele, veeloomadele ja veelindudele, samuti lõhuvad need kalastajate püügivahendeid ning veesõidukite mootoreid.