Uudised

Keskkonnaagentuur hindab igal aastal Eesti pinnaveekogumite seisundit ja koostab tulemustest ülevaate. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, et saada huvirühmadelt tagasisidet, milline peaks olema kliimaseadus, mis annaks selguse, õiguskindluse ning teetähised kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050.

Jäätmed pole prügi, vaid ressurss, millest saab valmistada uusi või samaväärseid asju. Kuid see on võimalik vaid siis, kui jäätmed on liigi kaupa eraldatud. Andes oma panuse liigiti kogumisse, hoiad keskkonda, säästad raha prügiveolt ning mõjutad ka teatud toodete hinda tulevikus.

Neljapäeval, 28. septembril kell 13 avatakse Iisakus Tärivere mäel lendorava teemaline õpperada. Veidi rohkem kui kilomeetri pikkuse raja äärde on paigaldatud üheksa loodushariduslikku infotahvlit, millel tutvustatakse lendorava bioloogiat, tema elupaika, levikut ja kaitset.

Neljapäeval, 28. septembril kell 13 avatakse Iisakus Tärivere mäel lendorava teemaline õpperada. Veidi rohkem kui kilomeetri pikkuse raja äärde on paigaldatud üheksa loodushariduslikku infotahvlit, millel tutvustatakse lendorava bioloogiat, tema elupaika, levikut ja kaitset.

Riigimetsa puitu saavad edaspidi kasutada eelisjärjekorras need ettevõtted, kes teevad sellest kõrgema lisandväärtusega tooteid. Lisaks saavad riigimetsa raieõiguse ja müügi korra muutusega edaspidi avalikuks RMK kestvuslepingud ning nende tingimused.

KIKi juhataja Andrus Treier kirjutab 19. septembril ERR arvamusportaalis, et arvestades maailma suundumusi ja juba algatatud projekte on üheselt selge, et maailm läheb taastuvenergeetikale üle.

Täna, 21.09, anti start kliimaseaduse väljatöötamisele, mis aastast 2025 annab raami kogu Eesti seadusloomele ning aitab tulevikus muuta väiksema keskkonnajälje ja kliimasõbraliku majanduse Eesti konkurentsieeliseks.

Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022.

Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022.