Transport ja liikuvus

Keskkonnahoidlik areng transpordi ja liikuvuse valdkonnas

Riiklik energia- ja kliimakava suunab Eesti liikuvuse ja transpordi arengut keskkonnahoidlikumate lahenduste poole ning sihttasemed transpordisektorile on toodud ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõus.  Ühistransport peab muutuma kasutajatele kättesaadavamaks ja mugavamaks. Selleks tehakse mitmeid taristuinvesteeringuid, sealhulgas uued trammiliinid Tallinnas, multimodaalsed ühistranspordi sõlmpunktid Tallinnas ja Tartus ning ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine üle riigi. Erinevad ühistranspordiliigid seotakse ühtse piletisüsteemi kaudu, et tagada kõigi piirkondade elanikele ligipääs igapäevaeluks vajalikele teenustele, haridusele ja töökohtadele. Samuti tegeletakse transpordivaesuse vähendamisega. Raudteid rekonstrueeritakse ja liine muudetakse ühendusaegade vähendamiseks sirgemaks, rongiühenduste arvu suurendamiseks võeti 2024. aastal kasutusele 16 uut elektrirongi. Elektrifitseeritakse Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinid. 

Kergliiklusteede võrgustiku laiendamine võib muuta jalgrattasõidu populaarsemaks alternatiiviks autole või ühistranspordile. Eesti plaanib Euroopa Liidu toel investeerida üle 60 miljoni euro jalgrattateede rajamisse, millest ligikaudu 40 miljonit eurot suunatakse Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondadesse, kus on suurim süsinikuheide ja tõsisemad liikumisprobleemid. Eesti jalgrattastrateegia eesmärk on oluliselt suurendada jalgratta ja teiste aktiivsete liikumisviiside osakaalu, avades kaasava, taskukohase ja tervisliku liikumise potentsiaali. Sõiduautode arvu teedel võib vähendada ning jagamismajandust soodustada autode, (elektri)jalgrataste ja tõukerataste lühirent.

Targa linna projekt  Finest Twins, mis keskendub nutikatele linnalahendustele, autonoomsetele sõidukitele ja muudele pilootprojektidele (nt nutikas liikluskorraldus ja andmepõhine liikuvus), võib aidata parandada linnalist liikuvust ning vähendada ummikuid ja saastet. Kuigi autonoomsed sõidukid on veel arendusjärgus, jälgivad Eesti ettevõtted ja teadlased nende tehnoloogiate arengut. Sensoritel ja reaalajas andmetel põhinevad nutikad liiklusjuhtimissüsteemid võivad parandada liiklusvoogusid ja ohutust. Nutikaid lahendusi rakendatakse ka ühistranspordi optimeerimiseks ja liiklusummikute vähendamiseks.

Elektrisõidukite populaarsus Eestis kasvab, kuid on veel üks madalamaid liikmesriikide hulgas. Toetusprogrammid, nagu elektriautode ostutoetused, on aidanud kaasa elektrisõidukite osakaalu suurenemisele transpordisektoris. Samal ajal arendab Eesti elektriautode taristut, suurendades laadimisjaamade arvu, sealhulgas korterelamute läheduses ning uuendatakse laadimistehnoloogiaid (nt lühemad laadimisajad, ühtsed laadimisstandardid). Kiirlaadimisjaamad paiknevad strateegiliselt üle riigi. Lisaks elektrile uurivad Eesti teadlased ja ettevõtted ka alternatiivkütuste (nt vesinik) kasutuselevõtu lahendusi transpordis ja energiasüsteemides.

Põhjalikumalt saab valdkonna pikaajalisest visiooniga tutvuda transpordi ja liikuvuse arengukavas.