Teadmistemahukas ja konkurentsivõimeline majandus

Keskkonnahoidlik areng teadmistemahuka ja konkurentsivõimelise majanduse valdkonnas

Euroopa Liit ja Eesti on võtnud suuna tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks, et see panustaks tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundliku majanduse kujunemisse. Selle eesmärgi saavutamiseks on Euroopa Liit sõnastanud kesksed eesmärgid: ettevõtluse lihtsustamine, konkurentsivõimeliste tööstusharude toetamine, kvaliteetsete töökohtade loomine, tootlikkuse suurendamine, sh digitehnoloogiate abil, teadusuuringute innovatsiooni seadmine majanduse keskmesse. Olulisel kohal on ka ringsuspõhisele majandusele üleminek ning investeeringud rohe-, digi- ja sotsiaalse ülemineku kiirendamiseks.

Eesti majanduse tootlikkus, ressursikasutus ja lisandväärtus jäävad alla Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Näiteks on Eesti Euroopa Liidus põlevkivi mahuka kasutamise tõttu üks energiaintensiivsemaid riike. See tähendab, et iga majanduses toodetud euro kohta kulutame enamike liikmesriikidega võrreldes rohkem primaarenergiat (st enne muundamist arvestatud energiaressursse). Lisaks energiamahukusele iseloomustab Eesti majandust suur materjalikulu ning kõrge sõltuvus esmasest toormest. Tööstussektori kasvuhoonegaaside heitkogused on pikaajaliselt küll vähenenud, kuid põlevkiviõli tootmisega seotud heide on samal ajal oluliselt kasvanud. Tööstuse süsinikuintensiivsuse vähenemist toetaks muu hulgas energiatõhususe parandamine ning madala heitega tehnoloogiate kasutuselevõtu kiirendamine.

Taastuvenergia hinnad, keskkonnaregulatsioonid ja tarbijate ootused kujundavad üha enam globaalset konkurentsikeskkonda, kus edukad on need riigid ja ettevõtted, kes suudavad pakkuda puhtamat, nutikamat ja stabiilsemat tööstuskeskkonda. Eesti tugevusteks on paindlik ettevõtluskeskkond, arenenud iduettevõtluse ökosüsteem ning tugevad teadus- ja arendusasutused. Olulist arengupotentsiaali pakuvad kohalike bioressursside väärindamine, tööstuslike kõrvalvoogude ringlussevõtt, biometaani ja biogeense süsihappegaasi kasutamine ning uute tehnoloogiliste ja keemiatoodete arendamine. Need suunad võimaldavad suurendada lisandväärtust, vähendada keskkonnamõju ning tugevdada ekspordivõimet. Keskkonnajuhtimissüsteemide kasutuselevõtt ettevõtetes toetab kestlikkuse süsteemset juhtimist ja loob eeldused pidevaks keskkonnamõju vähendamiseks.