Ringmajandus ja jäätmed

Keskkonnahoidlik areng ringmajanduse ja jäätmete valdkonnas

Eesti eesmärgiks on 2035. aastaks saavutada ringleva materjali määr 30% ning aastaks 2050 asendada lineaarne majandusmudel ehk „tooda-tarbi-viska minema“ ringmajandusega. Ringmajandusele üleminek vähendab survet keskkonnale, tugevdab varustuskindlust ja suurendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. 

Ringluses oleva materjali osakaal on Eestis pikaajaliselt kasvanud ning ületab Euroopa Liidu riikide keskmist, kuid meie majandus tugineb endiselt hinnanguliselt 80% ulatuses uuele toormaterjalile. Oluline potentsiaal materjaliringluse tõhustamises peitub olmejäätmetes sisalduva ressursi väärindamises. Ringlusse jõudvate olmejäätmete hulk on Eestis veel Euroopa Liidu keskmisega võrreldes madalam, kuid Jäätmete Raamdirektiiv seab aastaks 2030 sihttasemeks 60%. Selle saavutamine eeldab jäätmekäitlustavade ja taristu senisest tõhusamat toimimist. Eesmärgi saavutamist piiravad aga mitmed kitsaskohad: jäätmekäitlusteenused on ebaühtlased, avalikud pakendikonteinerid sageli ebamugavad, anonüümsed ja vähese kontrolliga. Keskkonnahoidlike pakendite kasutamine ja pakendijäätmete vähendamine on vähe soositud ning tõhusat jäätmekäitlust raskendab ka piiratud ülevaade jäätmevoogudest. Edasiliikumiseks on muuhulgas olulised kestlik tootedisain, jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise vähendamine aga ka kriitilisi toormeid sisaldavate materjalide ringlussevõtu suurendamine. Positiivse näitena võib esile tuua biojäätmete kohustusliku kohtkogumise rakendamise alates 2024. aastast, mille tulemusel on biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes oluliselt vähenenud. 

Valdkonna eesmärkide saavutamiseks algatas Kliimaministeerium 2023. aastal jäätmereformi, mis jõustus 2026. aasta jaanuaris. Reformi eesmärk on hüppeliselt suurendada jäätmete kasutust toorainena ning selle eeldusena muuta jäätmete liigiti kogumine lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks. Reformi tulemusel lisandub Eesti majandusse igal aastal ligikaudu 150 000 tonni uut ressurssi liigiti kogutud jäätmete näol, millest suurem osa saab ringlusse võetud Eestis. See vähendab jäätmereostust ja survet loodusvarade kaevandamisele aga ka liigiti kogumise kasutusmugavust ning aitab vähendada jäätmeveo kulusid neil, kes jäätmeid sorteerivad. Jäätmereformi kohta saab lisateavet Kliimaministeeriumi veebilehelt. Eesti jäätmekäitluse strateegilised eesmärgid ja meetmed on seatud Riigi jäätmekavas 2023-2028 (peatükk 3).