Uudised

Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi ja RMK eestvedamisel algavad sel nädalal Kikepera looduskaitsealal ja Soomaa rahvuspargis taastamistööd. Tööd kestavad 2026. aasta oktoobrini*. 

Eesti kodumajapidamised viskasid 2023. aastal ära 107 334 tonni toitu, mis on üle 22% rohkem kui 2022. aastal. Toiduraiskamise kasv toimub ajal, mil Eesti ja kogu Euroopa Liit on võtnud suuna jäätmetekke vähendamisele ning ringmajanduse tugevdamisele.

Brasiilias, Belemis lõppes äsja ÜRO kliimakonverents (COP30). Läbirääkimiste põhiküsimuseks kujunes fossiilkütuste tarbimise lõpetamise ja globaalse kasvuhoonegaaside heite vähendamise tempo ning selleks vajaminev rahastus.

Eesti inimesed viivad vaid 45 protsenti elektroonikaromudest kogumispunktidesse, ülejäänu seisab kodudes või visatakse segaolmejäätmete hulka, mistõttu jääb suur hulk kriitilisi maavarasid ja muid metalle ringlusse võtmata. 22.–30.

Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeerium tutvustasid 21. novembril Euroopa Komisjonile esitatud loodus- ja linnudirektiivi aruandlustulemusi perioodi 2019−2024 kohta.

Lõuna-Eestis avati sel sügisel rändekaladele ligi 44 kilomeetri jagu uusi liikumisteid, kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) eemaldas kaks lagunenud paisu – Ala-Raudsepa paisu Võrumaal Pärlijõel ja Rundsoveski paisuvareme Elva jõel.

Küttepuidu müümise kõrval pakub RMK inimestele võimalust ka küttepuitu ise varuda – osta kas raieõigust või raidmete korjamise õigust.

Novembrikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.

KIK rahastab kolme jäätmete väärindamise ja ringlussevõtu projekti 4,4 miljoni euroga. Toetusega rajatakse Narva linna plastijäätmete ümbertöötlemise tehas, taaskasutatakse uute kaubaaluste tootmisel vanu ning alustatakse trummelkompostriga köögi- ja sööklajäätmete kompostimist Väätsal. 

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt valiti käimasoleval kliima tippkohtumisel ehk COPil koos Saksamaaga esindama Euroopa Liitu läbirääkimisel õiglase ülemineku teemal. Eestile on see esmakordne võimalus Euroopa Liitu kõrgeimal rahvusvahelisel kliimakohtumisel esindada.