Ülevaade
Põhjavesi on maakoore küllastusvööndis olev vesi, mis liigub raskusjõu või hüdraulilise rõhu toimel pinnase poorides või lõhedes. Teisisõnu, kui maa-alune kivimi või setete kiht on veega küllastunud ning sellest kihist on võimalik võtta põhjavett, siis nimetatakse seda maa-alust kivimi või setete kihti põhjaveekihiks.
- Eestis on põhjavee mahuks hinnatud 2000 km3 ning see on joogiveeks kasutatav ja kättesaadav peaaegu kõikjal.
Põhjaveevaru ja -bilanss
Põhjaveevaru on arvestuslik põhjavee hulk, mida on võimalik kasutada nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine.
Põhjaveevaru tuleb piirkonnas hinnata juhul, kui veehaardest võetav põhjaveekogus ületab ööpäevas 500 m3. Põhjaveevaru uuringu aruanded vaatab läbi ja esitab kliimaministrile kinnitamiseks põhjaveekomisjon. Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud Eestis kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus. Lisaks esitatakse aruandes kehtestatud põhjaveeveevarud, -veevõtt ja –veevõtu muutused maakondade ning põhjaveekogumite piires.
Põhjaveevaru ja -bilansi 2024. aasta kokkuvõte
- 2024. aastal oli Eestis kehtestatud põhjaveevaru kogus 308 671 m3/d, mille piires võeti põhjavett joogi- ja olmevee tarbeks koguses 83 549 m3/d (ca 27% kehtestatud varude kogumahust).
- Järeldus eelnevast: põhjavee tänased tarbimismahud joogi- ja olmeveena põhjavee keemilisele ja koguselisele kvaliteedile ohtu ei kujuta, kuna Eestis on kehtestatud põhjaveevarud suuremad kui põhjaveevõtt nende varude piires.
- Aastatagusega võrreldes:
- suurenes põhjaveevõtt joogi- ja olmevee tarbeks (3 246 m3/d võrra ehk 3%).
- vähenes mineraalveevõtt ( 2 m3/d võrra ehk 2%).
- vähenes kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud põhjavee kogus (52 328 m3/d võrra ehk 11%, Tabel 1).
- Põhjaveevõtu üldine trend on alates 2022. aastast langev ning seda eelkõige kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee koguste vähenemise tõttu.
Tabel 1. Põhjaveevõtt ja -veevõtu muutused põhjaveevarust ja väljaspool varu piirkonda 2024. aastal
Vaata aruandeid siit:
Põhjaveekogumite seisund
Eestis on 31 põhjaveekogumit, mille seisundeid hinnatakse kord kuue aasta jooksul. Viimane põhjaveekogumite seisundi hinnang koostati 2020. aastal Eesti Geoloogiateenistuse poolt, mille tulemusel on Eestis kokkuvõtvalt:
- 23 põhjaveekogumit on heas seisundis: 74%
- 8 põhjaveekogumit on halvas seisundis: 26%
Põhjavees esinevate saasteainete algallikad võivad olla väga erinevad. Ühelt poolt võib tegu olla looduslikult esineva nähtusega, näiteks Kambriumi-Vendi Voronka sügavad põhjaveekihid võivad seguneda soolasemate veekihtidega, mille tulemuseks on kloriidioonide kontsentratsiooni tõus põhjavees. Teiselt poolt võib saasteainete esinemine põhjavees olla tingitud inimtegevusest: eelkõige on probleemiks intensiivne põhjaveevõtt, põlevkivi kaevandamine ja põlumajandus, mille tõttu on põhjavees sisalduvate saasteainete (kloriid, sulfaadid, ammoonium etc.) sisaldus lubatust suurem.
Vaata lisaks:
- Põhjaveekogumite hea seisundi saavutamise eesmärgid on täpsemalt kirjas Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ.
- Põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodika.
- Põhjaveekogumite seisundeid saab täpsemalt uurida allpool olevast kaardiloost ning juurde lugeda seisundi hinnangu 2020. aasta aruandest.
Põhjaveekogumite ja nitraaditundliku ala seire
Eesti riiklik põhjaveeseire jaguneb kolmeks:
- Põhjaveekogumite koguseline seire
~245 seirejaama, seiresagedus 12-365 korda aastas. Mõõtmised viiakse läbi käsitsi või automaatse veetasemeanduriga. - Põhjaveekogumite keemiline seire
~ 230 seirejaama, seiresagedus kord aastas. Ohtlike ainete seire roteerub vastavalt seirekavale. - Nitraaditundliku ala põhjaveeseire
- § NTA põhivõrgu seire (54 seirejaama), seiresagedus neli korda aastas.
- § NTA tugivõrgu seire (58 seirejaama), seiresagedus üks kord aastas.
- § Kord kvartalis võetakse võrdlusproovid 7 allikast ja 7 kaevust väljaspool NTA piirkondi.
Seirenäitajate täpne nimekiri ja kriteeriumid on põhjaveekogumite kaupa välja toodud keskkonnaministri määrustes nr 48 ja nr 39.
Põhjavee seiret viib läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), kes koostab seireandmetele toetudes igal aastal põhjaveeseire koondaruande. Seireandmed ning -aruanded on kättesaadavad Keskkonnaseire Infosüsteemist.
Vaata aruandeid siit:
Vaata lisaks
- Puurkaevude registritoimingud
-
Puurkaevude korduma kippuvate küsimuste vastused on leitavad Keskkonnaagentuuri kodulehelt.
Puurkaevu tohib rajada vastavat tegevusluba omav ettevõtja või isik. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevuslubade omanikud
Puurkaevude registritoimingute puhul pöörduda Keskkonnaagentuuri klienditoe poole: @email
- Kaardikihid
-
Kaardikihtide vaatamiseks võib kasutada ühte neist vabavarana levitatavast tarkvarast:
Kaardikihte saab alla laadida keskkonnaportaali kaardirakendusest.